Ma alustaks täna sellest, et öelda teile aitäh! Ma mõtlen kõiki teid, seda 1000+ inimest, kes te mu esimest postitust lugesite. Ja eriti teid, kes te vaevusite kirjutatule vastu kajama. Minu õhin katsetada, pildistada, kirjutada ja eelkõige hästi ning tervislikult toituda, kasvas veelgi. Ja seda suuresti tänu teile! Niisiis, sügav kummardus ja aitäh!

"Kuidas sa küll nii pisikese (värskelt kolmekuune) beebi kõrvalt sedasi vaaritada jõuad?", on küsimus, mida olen viimasel ajal päris sageli kuulnud. Kuna seda nii palju küsitakse, siis just sellest ma täna kirjutangi. Aga mitte beebist ei tule siin postituses juttu. Tema teeb omi asju ikka nii, kuidas heaks arvab. Räägin hoopis sellest, kuidas ma tema pilli järgi tantsides endal ka kõhu täis ja Instagrami uutest postitustest kummis hoian.

Nõndaks. Olen Fitlapi kava järgi toimetanud nüüdseks seitse nädalat ja tänaseks kurnan oma vannitoakaalu 7kg väiksema keharaskusega. Tekkinud on mõnus harjumus ja hasart, mis on paljuski kavas püsimise eelduseks. Ent minu puhul sellest üksi ei piisa. Kokkamine peab olema mõnus ja lihtne ning mul aitavad neid eeldusi luua järgmised tegurid:

Planeerimine ja varude täiendamine - Eeldatavasti kõige olulisem vahend aja (ja ka raha-) säästmiseks on minu puhul planeerimine ja kord nädalas poes käimine. Vaevalt, et see kellegi jaoks eriline "heureka" on, aga no tõesti, ilma selleta oleksin ma üsna kiirelt käpuli. Enamasti koostan uue nädala kava pühapäeva õhtul. Planeerin kõik toidukorrad kuni laupäeva hommikuni ja käin kohe poes kah ära. Alguses võttis see määratult palju aega, kuna kava ja retseptid olid võõrad ja raske oli prognoosida, mida hing "järgmisel neljapäeval" ihata võiks. Aga mida aeg edasi, seda vilunum ma olen. Nüüd on kaks pühapäeva muidugi poes käimata jäänud. Lihtsalt ei jõudnud. Aga õnneks oli mõlemal juhul eelmisest poeskäigust veel üht-teist külmkapis alles + olen varunud erinevaid kuivaineid, köögivilju ja marju, tänu millele polnud poeskäigu edasilükkumisest midagi lahti. Siit ka põhjus, miks planeerin nädalat kuni laupäeva hommikuni. Enamasi jääb toiduaineid retseptidest üle ning nädalalõpp on paras aeg selleks, et jääkidest midagi kokku keevitada. Fitlap on nii mõnusalt paindlik, et vajadusel saaks pmst "peedist pesumasinale trumli". Aga eks tegelikult elu õpetas. Alguses planeerisin kogu nädala toidud ja tõin poest ka vastava koguse kraami. Üsna kiirelt sai selgeks, et sel pole mõtet, sest osa toite jäi erinevatel põhjustel tegemata, mistõttu kippusid paljud asjad lõpuks riknema minema. Siit ka järgmine põhimõte:

Nutikas poenimekiri - Et ostunimekiri liiga pikaks ei veniks ja külmkapp pooltäis pakenditest triikis poleks, katsun oma toidukorrad alati nii planeerida, et koostisosad kattuksid. Lisaks vaatan alati üle, mis mul kodus juba olemas on ning hakkan selle peale ehitama. Alguses olid muidugi ostunimekirjad märksa pikemad, sest mul polnud kodus nt kaerajahu või toorkakaod. Aga mida aeg edasi, seda vähem on vaja poest kraami varuda. Samal põhjusel kasutan sageli ka koostisosade "vahetuse" võimalust või teen käigu pealt menüüs muudatusi. Kui ikka midagi riknema minemas on, siis otsin retsepti, kus selle ära saan kasutada. Ja mis puudutab toidukulusid, siis ma julgen väita, et kord nädalas poes käies ja Fitlapi toite tehes, kulub toidule ca 3x vähem raha. Fantast!

Ole valmis ootamatusteks - Enda vaimse tervise huvides on muidugi ülioluline kavva mitte kinni jääda ja stressata, kui planeeritud toitu teha ei jõua. Kui ikka ei õnnestu reede õhtul sparglit ja lõhetartari valmistada, siis ei õnnestu. Siis vuristangi omale kiirelt näiteks kohupiimasheigi valmis ja teen plaanitud roa mõni teile päev. Või ei tee üldse ja kasutan koostisosad millegi lihtsama jaoks (kuigi sellest toidust lihtamat annab muidugi leiutada). Kes mu tegemisi Instagramis @toidupildistaja kontol jälginud on, teab, et vahel olen söönud näiteks terve päeva ainult magusat. Mõistagi polnud see nii planeeritud. Aga kuna beebi tõepoolest on minu aja peremees, ei õnnestu mul alati süüa teha. Ja nii ma siis olengi söönud näiteks kolm korda päevas taevalikku šokolaadikooki või pastaroa asemel banaanijäätist. Aga et sedasi välja ujuda, peab see plaan B alati varuks olema. Selleks hoian näiteks sügavkülmas kaalutud portsjonitena babaani ning küpsetan üsna sageli kooke, millega vajadusel toidukord asendada. Lisaks on alati olemas müsli, keefir ja marjad ning nüüd ka kaks karpi Barebells batoone, mis küll kavva ei kuulu, aga mida endale omal vastutusel kalorite järgi vahel siiski luban. Oluline on piiri pidada. Ja no need kaks kasti batoone treenivad mind ses osas väga hästi. Kasvatan iseloomu ja söön neid siis, kui muud pole võtta või magusaisu hakkab patuteele ahvatlema. Seda viimast juhtub kusjuures viimasel ajal üliharva. Seda imselgelt tänu tasakaalustatud toitumisele! 

Ära ole enda vastu liiga karm - Olen alati olnud pigem "kas kõik või mitte midagi" tüüpi. Sestap on varasemalt "dieedist" kõrvalekaldumise järel olnud väga raske uuesti alustamiseks motivatsiooni leida. Läheb trumm, lähevad ka pulgad ja sinna see toitumise jälgimine jäänud on. Aga praegu on justkui rahu majas. Ma ise kahtlustan, et põhjuseks on "lubatud patutoidukord". Usun, et tänu sellele ei kao trumm kuhugi ja jäävad pulgadki alles. Sest patutoidukord on nagu iga teine ning järgmisel päeval jätkan jälle tavapäraste toitudega, sest ma pole vahepeal nn rajalt eksinud. Ja kui ma tõesti vahel soovin patutoidukorra väliselt midagi kavavälist süüa, siis sööngi. Punkt. Tegelikult juhtub seda pea iga päev. 100% kavas püsimise nädalat polegi siiani olnud ning isegi selliseid päevi võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda. Aga distsipliin on paigas ja hing rahul. Tänu sellele langeb ilmselt ka kaal :)

Köögiabilised - Midagi pole teha. Ruumikas köök ja korralik varustus toiduvalmistamiseks on minu jaoks üliolulised. Eriti seetõttu, et toidutegu peab toimuma ülikiirelt. Sestap olengi vaikselt erinevaid vidinaid ja masinaid soetanud. Minu jaoks on asendamatud abilised: kompaktne köögikombain, blender, nõudepesumasin, korralik pann, teravad noad, Tupperware hakkija, erinevas suuruses säilituskarbid, köögitangid. Toiduvalmistamisele lisavad kiirust induktsioonpliit, ahi ja lauagrill. Magusasõbrana pean lugu erinevas suuruses koogivormidest ja muffinivormist. Lisaks pintsel nii toitude kui panni pintseldamiseks. Muidugi saab ka ilma kogu selle nodita suurepäraselt hakkama. Mulle on need lihtsalt suureks abiks. Näiteks ilma köögikombainita ei teeks ma eluilmas nii palju kooke! 

Postitus venis nüüd jälle väga pikaks ja tegelikult tahaks veel mõndagi lisada. Aga halastan teile ja võtan asja kokku. Beebiga või ilma, tööl käies või kodune olles - kui tublisti planeerida ja ennast ootamatusteks ettevalmistada, pole kavas püsimine midagi üle jõu käivat. Liiatigi veel siis, kui ei püüa iga päev uusi toite teha. Mina elan oma elu ise keerulisemaks, sest iga päev on neljast toidukorrast kolm uued. Vaid õhtusöök kordub enamasti järgmise päeva lõuna ajal. Lisaks katsetan pidevalt uusi retsepte, sest minu jaoks on see põnev ja motiveeriv. Kuid kindlasti oleks lihtsam toimetada piiratud arvu retseptide raames, mis kenasti pähe kuluvad ja nii toiduvalmistamist jällegi kiirendavad. Ühesõnaga - beebi kõrvalt on raske, aga kui huvi on, siis saab hakkama. 

Järgmine blogipostitus tuleb jumal-teab-millal, aga seni olete oodatud @toidupildistaja tegemisi Instagramis jälgima ning veel enam oodatud toiduteemadel arutlema ja põnevaid retseptisoovitusi jagama.