Kas blogida või mitte? -  selles on küsimus! 

See on suisa koomiline, kuidas kaalulangetamine toimub nagu Ameerikamägedel sõitmine. Punnitad ja pingutad aeglaselt mäest üles - oled kavas, kaal langeb, kõik toimib, motivatsioon on laes ja.....järsku kihutad meeletul kiirusel mäest alla - ajad näost sisse ja kõrist alla kõike, mis ei ole absoluutselt OK, kaal jälle koguneb, häbi on silmis, paha tune südames ja masendus aina kasvab. Kas tõesti ei saa endale kindlaks jääda, lubatud eesmärke saavutada ja olla õnnelik? Miks on see nii keeruline?

Eile saime sõbrannaga kokku ja tekkis mõte hakata päriselt blogima. Kui blogida selliselt, et terve maailm näeb, kui tahab ja ootused on suured paljudel, mitte ainult endal, kas siis õnnestuks eesmärkide täitmine? Blogida saab ju nii paljudel erinevatel teemadel ja kindlasti noored emmed või teised kaalulangetajad või aktiivsed inimesed tahavad lugeda, kuidas teistel nendesugustel läheb. Tahavad jagada ideid, kogemusi jne.... Kas on nii? Võimalik, et see on jälle lihtsalt järgmine mõne nädalane projekt, sest alustada saab ju alati ja seda võib teha igaüks, aga asjaga jätkusuutlikult ka edasi minna...see on juba iseasi, see on juba saavutus omaette. 

Kaalukaotusega on tänaseks nii, et ma hakkasin kenasti trennis käima, lisaks hakkasin kodus tegema treeningkava ning toitun fitlapi järgi jälle kenasti kolmandat nädalat. Kilosid on kolme nädalaga kadunud tsipa üle kolme. Meie võistluskaaslased on Orgut jälgides ka rajalt maas ja kriisis. Küllaga sain omale sõbranna näol uue kaaslase, kellega ühiselt trenni teha ning teineteist motiveerida. Koos on alati lihtsam, eesmärgid meil ka väga sarnased ja stardipositsioon on praktiliselt ka sama. 

Lõpetamiseks -10 kg. on täna minu eesmärk ja sinna on aega täpselt 3. kuud. Olen kindel, et kui ma kava jälgin ja trenni teen, siis on see 10 miinust  ka täiesti reaalne saavutada. Edasi on see ehk ikkagi juba elustiil ja siis on jäänud veel mõningased miinused ning elu peaks olema lill :)

Kõige suurem väljakutse on ikkagi saada lapsed sööma sama toitu, mida meie sööme. Teatud retseptid on väga setsiifilised ja hirmsasti tahaks ise kõike proovida ju. Lapsed krimputavad nina ja jauramist on rohkem, kui õrv jaksab kuulata. Ei kannata rahakott ja ei pole ka aega nii palju, et pidevalt kahte toitu teha, seega on vaja ikka kogu pere ühtmoodi toituma saada! On kellelgi kogemusi, ettepanekuid?

 

PÄIKET :)