Hommik!

Nagu eile kirjutatud, sain oma soovitud verstaposti kätte ja peakene edasistest plaanidest tühi. Mõte, et äkki unes näen , mida edasi teha, läks vett vedama. Ei mingit unes nägemist. Rääkiddes unenägudest, on paraku nii, et neid ma peaaegu üldse ei näe. Kui, siis juhtub seda ainult paar korda aastas. Ei teagi, kas see on halb või hea. Eks neid seisukohti on erinevaid. Aga nii on. Nii et tuleb oma edasine plaan ikka oma peas valmis mõelda. Aga seekord teen hoopis nii, et ei mõtlegi. Las asjad loksuvad ise paika ja organism näitab ehk tee kätte. Laseme ajal pisut omasoodu voolata ja vaatame millises suunas asjad liikuma hakkavad. Nii et hetkel uut eesmärki ei püstitagi. Nagu öeldakse, et oma keha tuleb osata kuulata.

Täna siis jälle tavaline hommik, igapäevased toimetamised ja siis hommikusöögi kallale. Eile kulges päev ikkka Fitlapi seltsis, ei mingit tähistamist ega pattu, kuigi varem olin lubanud, et kui soovitud tulemus käes, siis teen suurema peo. Imelik, kohe ei raatsikski nagu kavast sugugi kõrvale kalduda. See tundub kuidagi enda saavutatu ja vaeva raiskamisena. Ei tea, kas keegi veel tunneb nii või olen mina ainuke pedant?

Nädalavahetusel sai turul käidud, et äkki midagi jääb silma, mida sobiks oma toitudes kasutada. Üheks minu suureks lemmikuks on ikka kala olnud ja on ka nüüd. Odav see praegu küll pole aga vaatasin ringi, et mida hing ihkab. Silm jäi pidama seekord lõhel aga pensionäri jaoks teatavasti on selle hind päris soolane. Uurisin veel ja siis märkasin, et teiste asjade vahel olid müügil lõhe sabad, mis poole odavamad, kui terve lõhe filee. Priske tükike graavilõhe saba!

Ostsin ühe priske sabatüki, kus puhast liha ehk rohkemgi, kui terves kalas. Kalaga koju ja mis muud kui graavilõhet valmistama. Sai kohe mitmeks toidukorraks, sest see tükike kaalus poole kilo ringis ja maksis alla viie euro. Retsepti järgi oli vaja veel juurde süüa avokaadot, mis on ka üks minu suur lemmik, praemuna ja puuvilja. Kui vanasti käis hommikusöögi juurde ikka ka käär leiba, siis uskumatu, aga kõht täis ilma igasuguse leivata. Siis veel juurde üks pisike "patukene", ehk siis tassike kohvi, millest senini pole saanud, osanud või siis tahtnud loobuda ja päev võib alata.

Tegusat päeva kõigile!