Nagu ma juba oma esimeses postituses mainisin, viskasin internetis enne Fitlapiga alustamist pilgu peale ka muudele võimalustele oma kaaluga tegeleda.

Aga mis mind hirmutas ja sai kaalukausiks Fitlapi kasuks otsustamisel, oli see, et mõnes teises toitumiskavas oli täielikult välistatud kartul ja leibadest võis kasutada ainult ühte konkreetset, ning mitte ainult. Ühe sõnaga liiga suured piirangud. Leiva sortimendi puudumine polnudki minu jaoks eriti määrav, kuid maal kasvanuna, on ju ikka põhiliseks toiduaineks olnud kartul, mida ka oma põllul kasvatasime ja ilma selleta elada tundus ilmvõimatu.

Söödud koguseid sai nagunii juba tunduvalt vähendatud, aga päris ilma - see ei lähe mitte. No kuidas sa teed ilma kartulita oma lemmikut, mulgiputru. See ju meie peres nii suurte kui ka väikeste lemmik.

Oh imet, Fitlapi kavas sees nii kartul, kui ka erinevad sepikud ja muud täistera leiva- kui ka saiatooted ning tangained.

Lemmikuks said kruubipuder ahjulihaga ja klassikaline ühepajatoit. Neid on lihtne ahjus valmistada kogu perele, nii lastele kui ka suurtele ja kõigile maitses.

Ja oh mis rõõm, kui mõni aeg tagasi lisandus kavasse ka mulgipuder. Ja nii muudkui tuleb tasapisi juurde uusi maitsvaid toite, kuigi pole veel kõiki, mis kavas jõudnud äragi proovida. Paratamatult tekivad lemmikud, mida sööks veel ja veel.

Vabavara, köögiviljad
Vabavara köögiviljad

Teine mõte, mis peas oli, kas ikka saab kõhu täis ja mis siis saab kui ei jõua järgmist söögikorda ära oodata. No saab küll ja alguses oli vahepeal lausa tegemist, et kõik see ära süüa, mis ette nähtud. On ka mõned toidud, mille portsud väiksemad, aga siis tuleb appi vabavara.

Aitab ka vee joomine ja kui muu ei aita siis väike patt tassi kohvi näol.

Küsimusele, kuidas ma saan sünnipäevadele, mingile muule pidulikule sündmusele või niisama külla minna, leidsin ka lahenduse. Asju pean ainult natuke ette planeerima. Tavaliselt söön kodus oma kavakohase toidu ära, peol pakutakse ikka puuvilja, juustu ja ka vabavaralist juurvilja. Ei pea ju pugima lõpmatult kõike head ja paremat, midagi sobivat saab ikka põske pista. Tähtsam toidust on ju hea seltskond. Õige eesmärgi nimel peab õppima ka ei ütlema ja endale kindlaks jääma. Tundub, et endale esitatud küsimus, kas ikka motivatsiooni jätkub, on saanud ka positiivse vastuse, sest tänaseks on jäänud püstitatud eesmärgini veel minna 0,9 kg.

Soovin kõigile püsivust ja enda eesmärkidele kindlaksjäämist!