Tere!

Pean tunnistama, et olen olnud kogu elu maiasmokk, mõned aastad tagasi polnud mingi probleem suur jäätis või siis mõru šokolaad nahka pista. Tööjuures sünnipäevadel oli ikka kaup tehtud ühe endise kolleegiga, et tema sööb minu kringlitüki ja mina saan tema tordilõigu endale. Mõlemad olime rahul. Siis võisin seda endale ka vabalt lubada, kuna mingeid kaalumuresid polnud. Ikka küsiti, et kuhu sa selle toidu paned, et pealt pole küll näha, et oled maiasmokk. Kuni ühel päeval peale teist last pikalt puhkuselt tööle naastes tuli tõehetk - pole midagi selga panna, olin ikka kõvasti kosunud. Varsti algasid ka erinevad tervisemured kuni kirurgilise vahelesegamiseni välja. Ja nii see nõiaring alguse sai. Kaal kasvas, kuna organismi hormonaalne tasakaal oli paigast ja tervis halvenes, sest kaal kasvas. Umbes 10 aastat tagasi algasid veresuhkruga probleemid. See pani tõsiselt mõtlema, kes tahaks elu lõpuni ravimitest sõltuda. Esimesed asjad, mis said oma toidulaualt välja jäetud, olid saiatooted ja harjutasin ka ennast teed ning kohvi ilma suhkruta jooma, väike tilk piima või kohvikoort abiks. Kohe paranesid ka veresuhkrunäitajad ja see innustas. Siis tuli kategooriline ei jäätisele kommidele, kookidele jne, s.t. kogu magusale. Ja kui sul tiksub peas mõte, kas valida ravimid, või ohjeldada enda magusisu, siis pole ju küsimustki, mis valik teha. Esialgu oli nendest asjadest loobumine abiks ka kehakaalu langetamisele, aga ainuilt esialgu, organism kohanes uue olukorraga ja kaal hakkas uuesti tõusma. Aga mis muutus, oli maitsemeel. Magusast loobumine ei tekitanud mingeid raskusi, vastupidi kui vahest harva sai pistetud mõni komm suhu, tundus see nii ebameeldivalt magus. Nii et praeguseks ei isuta enam ükski magus asi ja mis teeb head meelt, senini olen oma veresuhkruga hakkama saanud ainult toiduvalikutega. Ega tea, mis tulevikus terendab, aga hea seegi, et praeguseni nii on.

Pea aasta tagasi, kui sain Fitlapiga sõbraks, siis tuli üllatusena see, et saab endale ka magusat lubada suhkrut kasutamata. Pildil ühed minu lemmikud banaanipannkoogid.

Puuvilju olen ikka armastanud süüa, kuid teadmistest jäi vajaka. Õunu oleks tahtnud ikka veel ja veel. Nüüdsed teadmised, et valgud ja süsiveskud koos tekitavad täiskõhutunde ja et maitsvaid kooke ja pannkooke saab ka ilma suhkru ja jahuta teha on suureks abiks.

Päikest kõigile ja jõudu neile, kes maaldlevad oma magusaisudega!