Tere!

Võiks ju arvata, et ei ole aga tegelikult tsiteerides klassikuid - "naine, nõrkus on su nimi". Eks aastad on karastanud oma soove ja tahtmisi ohjeldama aga ikka leidub mõni komistuskivi. Oma varasemas kirjutises olen rääkinud sellest, kuidas ma oma magusaisust jagu sain, ehk siis hoopis vastupidi, kuidas muutus maitsemeel ja magus hoopis tekitab halva enesetunde. Viinamarjad on ju hapud ja kui ei tohi, vat siis ei tahagi. Tume või valge šokolaad, halvaa olid ikka mu lemmikmaiused. Kui midagi nendest kapis oli ega siis enne rahu saanud, kui need nahka pistetud. Aga õnneks on see möödanik.

Juba mitu aaastat on püüdnud väikesed tegelased mulle selgeks teha, et vanaema, sa peaksid oma kappi ka kommilao tegema nagu taadil on. Mis seal salata, taat hoolitseb selle eest, et vahest ikka mõni lihtne kommike on lastele pihku pista. Ei midagi erilist, aga taadilt saadud kommike tundub ikka väga maisev olema.

Vanaema on see, kes näitab lastele kätte, kus miski aias kasvab ja kust võib oma käega tillioksakese, salatilehe, piparmündi-, basiiliku-, rukola- või hapuoblikalehekese võtta. Kevadel redise külvamisel käis lausa võistlus. Kõik tahtsid selles osaleda. Sai siis antud igaühele kätte oma jooneke, kuhu seemned siputada.

Ühel päeval toodi mulle külakostiks reisilt Gruusia maiust koos reisimuljetega. Vaatasin siis seda naljakat asja, mis oli aetud nööri taha, sees olid pähklid ja ümberringi erinevat värvi tarretunud želee moodi asi. Riputasin need endale kööki kaunistuseks, et hea külalistele pakkuda. Üks oli tumedam- kirsipunane ja teine pisut heledam punane, erinevat sorti viinamarjadest tehtud, sellest ka erinev värv. Sinna nad minust rippu jäid. Järgmisel hommikul, kui kööki läksin, siis vaatasin neid ja tekkis mõte, et kui prooviks õige tükikese. No ja mis te arvate, mis siis edasi sai - ise ka ei märganud, enne kui need maiused otsas olid. No nii head olid ja mitte eriti magusad. Olin ise ka ehmunud, et appi, mis ma nüüd tegin. Põdesin natuke ja siis otsustasin internetist uurida, millest see asi tegelikult tehtud on. Tuli välja, et ei midagi hullu.

Pähklid aetakse nööri taha, keedetakse viinamarjamahlast siirup ja siis hakatakse nööri pähklitega siirupisse kastma ja kuni maius võtab õige kuju, siis riputatakse kuivama. Et päästa veel, mis päästa annab, otsisn Fitlapist lubatud pähkli-puuvilja toidu, lisasin päeva kavasse ja nii see olukord lahendatud oligi ilma suuremaid kahjusid tekitamata.

 

Leidlikkust kõigile oma toitude kavasse sobitamisel!