Tere!

Ühel päeval pabereid korrastades avastasid lapsed mu vanad koolitunnistused ja vaadates ühte keskooli tunnistus kõlas üllatushüüd - emme on meil masinist-traktorist. Tegelikult oli lugu selline, et kui Räpina Keskkooli läksin, pidi endale valima mingi eriala. Ega erilist valikut polnud, kas saksa keel või masinaõpetus. Kuna mul põhikoolist saksa keele teadmised olid olematud, seda meile praktiliselt ei õpetatudki, siis ei jäänudki muud üle kui valida masinaõpetuse eriala. Reaalainetes aga oli päris korralik põhi all, millest oli kasu tehniliste ainete õppimisel. Saime päris korralikud teadmised masinatest ja sõidupraktikatki. Ühel hetkel aga tuli uudis, et eriala omandamine pole enam vajalik eeldus kooli lõpetamiseks ja noor inimene on rumal, läheb kergema vastupanu teed. Kuna eksami sooritamine polnud enam kohustuslik, jäigi see tegemata. Tegelikult on sellest kahjugi, sest ega paber leiba küsi. Aga väike tehnikahuvi on püsinud siiani, ei tea kas koolis õpitust või siis sellest, et kasvasin koos kahe vanema vennaga ja pidevalt olin nende sabas ja nägin pealt nende huvisid ja nokitsemisi. Edaspidises tööelus olen ka alati kokku puutunud erinevate tehnika- ja elektroonikavidinatega. On tulnud töötada arvutite ja paljundusmasinatega ja nendega hea läbisaamine oluline. Ei pea iga pisikese probleemi pärast tehnikut kohale kutsuma. Olen aru saanud, et ka masinatel on oma hing sees. Neid tuleb hoida ja nendega õrnalt ümber käia. Kolleegidki palusid omal ajal abi väiksemate murede lahendamisel - kas tahmakasseti vahetamisel või kinnikiilunud paberi eemaldamisel.

Vabal ajal meeldib vahetevahel arvutis toimetada. Tore on videokaameraga midagi salvestada ja hiljem salvestistest-fotodest enda tarbeks filmike valmis teha, lisades taustaks meelepärast muusikatki. Tehnika muidugi areneb nii kiiresti, et raske on sellega ree peal püsida. Õnneks on mul selleks tublisid õpetajaid ja lapselapsedki on juba nii suured, et tulevad appi, kui hätta jään.

Pean ütlema, et tehnikahuvi pole mind maha jätnud ka Fitlapi toitude valmistamise juures. Ikka otsin võimalusi, kuidas oma elu huvitavamaks ja kergemaks teha. Köögiriiuliul on leivaküpsetusahi, millega ennemalt sai tihti küpsetatud. Hetkel pean veel välja mõtlema leiva koostise, mis sobiks kavasse. Kasutan erinevaid miksereid, Magic Maxxi, millega saab väiksemaid koguseid segada-purustada-vahustada, juurviljapurustajat. Mõni aeg tagasi sattus Lõunakeskuses näppu mango kivide eemaldaja. Tore ja vajalik asjake.

Ega varem mangot palju ei kasutanud aga Fitlap õpetas, eriti meeldib mango-kana kaste. Pildil on ka näha  vahva lusikas, mille abil saab näiteks väikseid  koguseid, ehk siis gramme, õli kaaluda. Selle  leidis internetist sugulane ja juhtis tähelepanu sellise asja olemasolule. Nii me selle koos endale tellisime.

 Viimane vidin, mille paar päeva tagasi sõprade toel endale soetasin,  on delimano brava spiralizer, ehk siis spiraallõikur. Eile sai see karbist välja võetud ja erinevaid aiasaadusi proovitud spiraalitada.

Lahe, tulemus meeldis ja vabavara kadus taldrikult. Eks näis, mis huvitav vidin järgmisena näppu jääb.

 

Head leidmisrõõmu!