Tere taas!

Siit jätkuvad reisipäeva muljed. Edasi  tuli väike sulistaja kuidagi veest välja meelitada, sest nagu ma juba olen kirjutanud, et kui söögiaeg käes, ega siis enam nälga kannatada ei jõua. Aga ootamatult lihtsalt saime lapse veest kätte, kuna talgi vist oli veidike külm hakanud. Ujujale riided selga, autosse ja  ots Räpina suunda, kus sugulastele külla. 

Siin osa reisiseltskonnast.

Eelnevalt oli kokku lepitud, et toit on minu poolt, aga kus sa sellega. Perenaine muidugi tahtis heast südamest omalt poolt ka head ja paremat pakkuda aga kindlaks suutsin jääda ja sõime minu kaasavõetud kana-mangokastet ainult juurde võtsime  kasvuhoonest toodud värskeid kurke. Muidugi sain kiita, et nii hea toit ja see oli järjekordne tõestus, et ma nüüd koos FitLapiga söön tõesti vaheldusrikkalt ja hästi. Ega sellega päeva programm veel lõppenud. Järgmine päevakorra punkt oli minu 93-aastase täditütre külastus, kes elab ka Räpina lähistel. Oh milline rõõm näha nii eakat ja tegusat vanaprouat. Ja kui huvitavad olid need jutud, mida sai räägitud. Kuna ta on teadlik minu huvist suguvõsa ajaloo vastu, siis juttu jätkus kohvitassi taga kauemaks. Ja ikka tahetakse sugulasi kostitada  hea ja paremaga. Kuna mul oli  kõht täis ja on ka teada, et veresuhkru pärast ma magusat ei söö, siis piirdusingi ainult kohviga. Aeg lendas ja kunagi pidi ju koju ka jõudma. Kella 5 ajal asusime koduteele ja koju me  ilusti ka jõudsime, kuigi teel tuli juba paar vihmasagaratki. Lapsed läksid oma teed ja mina kiiresti õhtust sööma. Kuna mul oli veel järele jäänud heeringat ja keedukartulit, siis sai kiirest toit valmis.

Aga ega sellega päeva seiklused veel ei lõppenud.  Sõin köögilauas, kui sisse astus teine tütar, kes tuli parajasti töölt. Siis vaja päevamuljeid rääkida, kuni helises telefon. Emme tule kiirest Hansahoovi, nemad seal Jaan Tätte ja Jaan Pehki kontserdil ja üks pilet üle. Teades, et see muusika mulle meeldib, kutsusidki  mind. Kuna auto maja ees, mis siis muud, kui riidesse, autosse ja kimasime kohale. Täpselt koos esimeste laulutaktidega astusin kontserdipaika sisse. Istusin kaetud laua taha ja seal muidugi igasugu värki laual. Aga ega mind ikka nii kergesti teelt kõrvale ei meelita. Muuhulgas seisis laual ka juustu ja puuviljavaagen. Nii et pika õhtu jooksul kostitasin ennast mõne juustu-, puuviljalõigu ja paari klaasi veega n.ö. hilise õhtusöögi arvelt. Kontserdielamus oli muidugi mega ja boonusena kohtusin kontserdi vaheajal veel ka Viljandi sugulastega, keda ka polnud ammu näinud. Tore kokkusattumus. Ühel päeval niipalju sündmusi, et muljete pagas ajab lausa üle ääre. Nii möödus selle suve minu jaoks kõige ilusam päev. Nagu öeldaks, et väsinud aga õnnelik ja mis peamine ilma igasuguse patu ning komistuseta. Kõik on võimalik.

 

Head tahet ja soovide täitumist!