Tere!

 

Jätkan siis siit, kus eile jutt lapsepõlveradadest pooleli jäi. Taamal järves paistab suur kivihunnik, noorematel pole aimugi, millest see sinna tekkinud on.

Vanasti nimelt oli rannas suur paadisild, kuhu kalurid oma mootor- ja sõudepaatidega randusid. Paatidest laaditi kalad kastidesse ja sealt spetsiaalse ratastel käruga mööda sillal olevat rööbasteed kalapunkti talvel varutud jääkuubikutele külma. Silla otsal, praeguse kivihunniku kohal asus ka ilmavaatluspunkt, kus tehti erinevaid mõõtmisi. Sealt käisid suuremad lapsed ka ujumas. Hea oli sillalt vette hüpata, kuna vesi oli parasjagu sügav, seetõttu ka hüppamine ohutu. Vähemasti minu mälestustes küll pole, et kellegagi migit õnnetust juhtunud oleks. Oldi ju veega harjunud ja teadlikud kaasnevatest ohtudest

Kahjuks juhtus nii, et ühel tormisel ööl viis rajutuul selle silla minema ja uut pole sellele kohale asemele ehitatud. Küll aga on kilomeetrijagu eemale ehitatud uus paadisadam, kalapunkt ja isegi kalatööstus, mis annab kohalikele tööd ja ka linnarahvale toidulisa kalatoodete näol, kui aga värsket kala jätkuks.

Minu sünnikodu asub Peipsi järve kõige kitsamas kohas Lämmijärve kaldal. Suurem osa olid kaluripered, küll aga tegeleti jõudumööda ka põllumajandusega. Minu vanemad ei püüdnud kala ja tuli hinges püsida põlluharimisega. Igas peres oli ka lehm, nii et piim, või ja koor omast käest, küll aga tuli karjas käia. Siitsamast üle järvesopi pastab metsaservas vana karjamaa, kus käis koos küla kari. Iga päv pidi järjekorras 2 majapidamisest inimene karja minema, nii ka meie, s.t. laste ülesandeks oli karjatamine. Eks seegi oli omaette lõbus tegevus. Varahommikul sai loomad külataha karjamaale aetud. Juhtus ka seda, et lapsed sattusaid mänguhoogu ja loomad ununesid sootuks. Ja jumal hoidku selle eest, kui lehmad vette pääsesid. Siis lasid nad karjamaalt jalga ja jooksid koju. Pahandust kuipalju.

Eemalt tabas silm kurepaari toimetamas, mida püüdsin pildilegi saada, eriti lähedale nad minna ei lasknud.

Oh neist lapsepülvemälestustest võiks vist heietama jäädaga aga edasi siis reisipäevast järgmisel korral, siis kirjutan  sellest, kas päeva jooksul õnnestus ka kavas püsida.

Kohtume veel!