Tere!

 

Eile kirjutasin oma kaaluseisakutest, tõusudest ja kaalu edasi-tagasi pendeldamisest.

Ei tohi ma siin üldse viriseda ega kurta. Tegelikult on kõik ju hästi ja kõik toimib, kuigi omamoodi ja pisut aeglasemas tempos. Ei saagi ju kiireid muutusi tahta kui spordisaalis ei käi ja jooksurajal ei rassi. Aastatega olen ka jalgrattasõidust eemaldunud, kuigi vanasti sai seda palju tehtud. Rattasõidu ja suusatamisega sai tegeldud terve perega viimati siis kui lapsed veel väikesed olid. Koos nendega sai mõned minimaratonidki läbitud.

Mingil ajal aga hakkasid kimbutama tasakaaluprobleemid ja muud tervisehädadki nagu näiteks kõrge vererõhk. Eks selles ole oma osa ka aastaid tehtud istuval tööl kontoris laua taga, algul niisama, hiljem arvutiga. Eks vaikselt olen ikka teinud erinevaid võimlemisharjutusi vastavalt oma oskustele ja vajadustele, aga oma inimtüübilt olen selline tegelane, kellele ei meeldi asju kambas tega. Pigem nokitsen vaikselt kodus omaette. Nende tasakaaluprobleemidega olen ka aastatega õppinud toime tulema ja saan hakkama. Kõik käib enesetunde järgi, kui ikka tunnen ennast ebakindlalt, siis tänavale ei kipu.  Kodus on olemas velodrenažöör, millega saab ennast liigutada.

Ei ole minu jaoks probleem ka mingit jõukohast füüsilist tööd teha. Nii et ega ma ikka kodus diivanil päevade viisi ei istu. Aga intensiivselt spordiga ka ei tegele. Olen siin mõelnud, et kuna praegu on linnas loodud väga head võimalused jalgrattaga sõiduks, kergliiklustee suundub lausa kodu lähedalt linnast välja, siis peaks taas sadulasse istuma aga vat mingi hirm ja kramp on sees, millest ei saa kuidagi üle ega ümber. Olen oma hoovis isegi proovinud sadulasse istuda aga tee mis sa tahad, ei tule kuidagi välja. Asi on ikka katki jäänud. Olen noortele nalja visanud, et kinkige mulle kolmerattaline jalgratas.

Imetlen siin FitLapi seltskonnas noori, kes räägivad oma sportlikest tegemistest ning tahavad ja viitsivad spordisaalis ja jooksurajal käia ja erinevate spordialadega tegeleda. Ja arvan, et ega ma oma 66 eluaasta juures vaevalt nüüd veel spordisaali kipun, nagu öeldakse - vanale hoobusele nii lihtsalt uuri trikke enam ei õpeta. Aga samas kiidan igati heaks ja toetan igasugust sportlikku tegevust ja loodan ka ise ikka vaikselt omas tempos reel püsida.

 

Tervislikku elu kõigile!