Oi-oi, mis lahti. Juba teist päeva ei tilkagi vihma ja sooja ja päikest kohe harjumatult palju. Vahepeal näitas kraadiklaas päikese käes varjulises kohas lausa 35 kraadi sooja. Jutt käib siis reedesest päevast. Ei tahtnudki õues pikalt olla. Sai tehtud hädapärased toimetused, nagu lillede kastmine ja kuna taat hakkas muru niitma, siis tegin oma elektriliste murukääridega lillepeenarde, aiamaja ja liivaksti ümbrused, s.t. kohad, kuhu muruniitjaga ligi ei pääse, rohust puhtaks. Tark tegu, et eelmisel aastal sellised akuga käärid endale kinkida lasin, väga mugav on nendega toimetada.

Kuna neljapäeval oli meil õhtune laste külastuspäev, tuli suurem toidutegu ette võtta ja abiks ikka FitLapi toitmiskava. Külmikus oli suurem tükk tütre Vasula lihapoest toodud sea sisefileed, siis võtsin ette snitsli valmistamise. Kuna sel ja järgmisel nädalal lapsed hoida, siis tuli oma tegevused planeerida laste järgi. Kuna lapselapsed on harjunud oma lasteaia päevakava kohaselt veel lõunaund magama, siis kloppisin varakult lihatükid ära ja ja muna-keefiri marinaadi sisse marineeruma. Ei saa ju lihahaamriga kolkida, kui teised magavad. Tundub, et need kuueaastased ikka veel vajavad seda lõunatudu, kui see mingil põhjusel tegemata jääb, siis tuleb vahest kiusutuju peale.

 

Praadimise võtsin laste une ajal ette. Liha jagus kõigile ja jäi veel reede lõunakski. Väga maitsev ja värske liha oli, kuna otse  tootja peost toodud. Kui lapsed ärkasid ja emmed töölt tulid, siis mul kõik valmis ja mis  muud kui sööma. Emmedel oli lastele ka üllatus varuks, et reedel on neil vaba päev ja siis saavad midagi koos ette võtta ja vanaemast-vanaisast puhata. Uuel nädalal jälle tulevad meile.

Ja minulgi oli postkastis üllatus, nimelt ilmunud augustikuu SuperKuma ristsõnaajakiri. Ega nüüd enne rahu saa, kui kõik lahendatud ja ümbrikusse pandud ärasaatmiseks valmis. Ilm ka just selline, et palavus ajas varju otsima, otsest päikest ma eriti ei kannata. Nii et just paras istuda, mõelda ja puhata. Isegi söögitegemist polnud, kuna olen nüüd õppinud toitu mitmeks toidukorraks valmistama.

Eilsest päevast veel üks hea uudis - hea tuttav helistas ja küsis, ega mul värskeid kurke vaja pole, temal ülejäägiga. No super ju, saangi oma hapukurgid, millest unistasin, purki panna. Tore, kui selliseid sõpru on, kes meeles peavad. Täna siis läheb kurgiteoks.

 

Head hapukurgihooaega!