Tere!

 

Täna siis jätkan oma juttu kurkidest, nende hoidistamisest ja muustki. Minu lemmikvabavara nuikapsast pole ma nüüd sügisepoole tükil ajal pidanud enam poest ostma. Kurk hea kraam salatiks ja niisama nosida, rääkimata hapukurgist, sest sinna ju suhkrut ei lisa. Eelnevatel aastatel sai kurke nii marineeritud kui ka hapendatud. Sel aastal oli plaan rõhuda rohkem hapukurgile, et oleks hea FitLapi toitumiskava järgselt kasutada. Paaril aastal tabas mind kurkide hapendamisega täielik ebaõnn. Olen aastaid ise kurgid sisse teinud. Tuleb muidugi hoolas olla, kurkidel lasta külmas karges vees mõned tunnid liguneda, siis puhtaks pesta, purgid korralikult pesta ja ahjus kuumutada, et igasugused pisikud hävineksid. Siis kurgid, mustsõstralehed, tillid, küüslauk, mädarõigas purki laduda ja soolvesi peale kallata ja jätta kolmeks päevaks tuppa hapnema. Kui kurgid parasjagu värvi muutnud, soolvesi kallata kurkide pealt suurde potti, kuumutada, uuesti kurkidele peale kallata, kaaned õhukindlalt kinni ning kurgipurgid keldrisse. Nii sai koguaeg talitatud ja välja tulid superkurgid. Aga paar aastat tagasi avastasime, et kurgid on pealt täiesti pehmeks läinud. Alati on neid ühtemoodi tehtud ja ei osanud välja mõelda, milles asi. Nii juhtus lausa paar aastat järjest. Alumised kurgid ikka kõlbasid õnneks süüa aga nii ei krõmpsunud nagu vanasti. Sai siis mõeldud, mida saaks teisiti teha. Kahju nähtud vaevast ja omakasvatatud kurkidest. Siis tuli mõte, et asi võib ehk olla soolas. Vanasti oli kurkide soolamiseks kasutatud sool ikka päris tume ja suurte kristallidega aga viimasel ajal seda pole enam saada olnud. Sai poodides ringi vaadatud, kuni leidsime soola, kus peale kirjutatud, et kasutatakse kala, liha, taimede ja seente säilitamisel. Samuti on soovitav kasutada kartulite, köögivilja, riisi, kala ja krevettide keeduvee maitsestamiseks. Päritolumaa Hispaania.

Ostsime mõned kilosed pakid seda soola igaks juhuks koju tagavaraks. Mis kurgiteost edasi sai, sellest teen juttu juba järgmises kirjutises.

 

Kohtumiseni!