Tere!

Ilus veebruariilm. Külma parajalt nii 6 kraadi piires. Kolmapäeval ja neljapäeval oli lapselaps sel talvel esimest korda oma nohusevõitu ninaga  meie juures koos ööbimisega. Eelmisel nädalal algas lapsevanematel tööpäev nii vara, et oleks kahju hommikul last äratada, et jõuaks lapse siia tuua ning õigeks ajaks tööle. Trallitas teine  õues taadi tehtud kelgumäel ja seda isegi neljapäeval, kui oli jube tuuline ja külma -10 kraadi. Viimane talv lapsel veel muretut  elu, sest sügisest algab kooliorjus.  Nii tore oli meil siin koos toimetada.  Mina teen endiselt oma jalutusringe, sest õues on mõnus.

Mis puutub kaalu, siis see trikitab ikka endiselt. Kuigi olen langetusrežiimil, siis ikka jo-jo-tab siin juba pikemat aega. Eelmisel nädalal avastasin ühel hommikul, et kaalu  patareid on tühjad. Õnneks oli mul kodus tagavara olemas ja vahetasin kohe ära. Ise salamisi lootsin, et ehk tühjade patareide pärast  ei näidanud ta minu soovitud tulemust. Aga kaalule astudes vaatas vastu ikka number, mida näha ei tahtnud. Järgmise kaalumispäeval, s.o. laupäeva hommikul aga tuli meelde, et pole pea kuu aega kasutanud  oma peene kaalu, mis näitab ka soovi korral keha koostist, võimalusi. Seadistasin  kaalule uuesti peale patareivahetust  oma näitajad ja siis astusin peale. Tulemus oli huvtav,  ajavahemikul  28.12.2017-10.02.2018 on mu kehakoostises tomunud järgmised muutused:

rasv -10,3%

vesi  +6,0%

lihas  +4,7%

Ehk peitubki siin saladus sellest, miks kaalunumbrid pole väiksemaks läinud. Ega ma seda ka ei oska öelda, kui tõsiselt neid kaalu poolt näidatud numbreid võib võtta ja mida sellest üldse järeldada, äkki ongi asi keha koostise muutumises. Igal juhul poolteist aastat tagasi, kui avastasin, et mu vana kaal valetab mu raskust 3 kilo väiksemaks, kui tegelikult on, siis tegin tubli kodutöö ja ostsin endale korraliku "SOEHNLE" kaalu. Kindlasti ei näita see kaal keha koostist sajaprotsendilise täpsusega, aga ehk siin ikka ongi asjale seletus. 

Vaadates neid numbreid püüan unustada oma liigset muret sellepärast, et kaal ei lange.  Eks see keha siin toimetab omasoodu ja hoiab kaalust kinni. Viimastel päevadel püüan sellepärast mitte muretseda ja vaaritan endiselt maitsvaid kavajärgseid toite. Ühel päeval peale tööd laekus tütar suure lõhefileega. Siis hakkasin otsima kavakohast retsepti ja arvestades seda kalatüki suurust valisin välja lõhepasta. Kala oli nii palju, et jätkus toidutegemiseks nii meile taadiga, kui ka tervele tütre perele. Lõhe ja makaronid on ju toit, mida isegi lapsed söövad. Väga maitsev sai, ainult üks väike puudus, nagu ikka kavakohaste pastatoitude puhul - kogus liiga väike. Aga see olukord sai ka üle kavaldatud, sest võtsin appi šampinjonikarbi, mis sai kenasti pannil lisaks juurde praetud ja vabavara ka. Nii et kõht sai kenasti täis. 

Seekord siis niipidi aga vahel tuleb jälle ette võtta toiduportsu vähendamine, näiteks supi korral, kui kogus liiga suureks läheb. Siin näiteks sõin üheks toidukorraks ära pool ettenähtud supikogusest ja juurde magustoiduks pool karaskit.

Nii et mis muud kui pea aga tööle, sest   toitudega katsetamiseks ja koostisosade vahetamiseks vabadust siin on. 

Jaksu kõigile ja ilusate talveilmade nautimist!