Tere!

 

Minu eelmise postituse kommentaarid panid mõtlema, mis siis tegelikult on minu toitumisharjumustes muutunud selle aasta ja kahe kuuga ja ka pikemas perspektiivis tagasivaadatuna.  Proovin sel teemal natuke mõtiskleda. Tegelikult need muutused algasid juba tükk aega varem, kui sai FitLapiga liitutud.

Toitumisest lapsepõlves ja üldse elust sai kirjutatud mitmes varasemas postituses. Nooruses kehakaaluga probleeme polnud, mured tekkisid tasapisi peale esimest last. Lapsepuhkuselt tööle naastes tuli ootamatu avastus, et riided ei mahu selga ja algasid ka vaikselt tervisemured. Siis oli ka selline aeg, et süüa tuli seda, mida parasjagu saada oli ja sabades seismine oli tavaline. Toidulaud hakkas paranema 90-ndate lõpus, kui  kaubavalik hakkas paranema, mingil ajal sai liha hangitud tuttava talumehe käest, sest see oli soodsam. Eks ikka pidi arvestama oma rahakoti suurusega ja otse loomakasvatajalt saadud kaup oli ka värskem. Enne jõule sai ikka tellitud näiteks veerand siga, kus oli nii taid, pekki, kui ka läbikasvanud liha, mis kõik läks erinevate toitude valmistamiseks. Ega siis mingit raiskamist olnud, mis korra juba ostetud, see ka ära söödi. Niimoodi siis vaikselt sai  seda pekikest ka enda kehale  korjatud, aga niikaua kui tervisemuresid pole, ei pööra sellele tähelepanu.

Olen oma vanematelt pärinud südame-veresoonkonna mured ja need hakkasid tasapisi endalgi välja lööma. Vanematel küll kehakaaluprobleeme polnud kuid aeg ja eluraskused olid nende tervisele oma jälje jätnud. Umbes 6-7 aastat tagasi, kui mul algasid probleemid ka veresuhkruga, sai see juba tõsiseks signaaliks. Esimene asi, mis kõrvale sai jäetud, oli suhkur ja üldse igasugune magus. Siis kadusid saiatooted ja magusad jogurtid minu toidulaualt ning lõpetatud sai ka liha ostmine nn. suures koguses. Vaid kapsaid keetsime läbikasvanud lihaga. Valisime poest taisema praetüki, kaelakarbonaadi või kanaliha. Hakklihade ostmisel sai ka valitud selle tootja kaup, kus rasvasisaldus väiksem. See ju paistis praadimisell kohe silma, palju pannile rasva jäi.

Aastal 2012 ilmus minu rõõmuks raamat pealkirjaga "Kaalul on ülekilod", kus kirjutatud mitmete meie tuntud inimeste kogemustest normaalse kehakaalu saavutamisel ja toitumisharjumuste muutmisel tervislikumaks. Raamatus olid ka nelja nädala menüüd. Ahmisin sellest raamatust toitumisalaseid teadmisi ja õppisin palju uusi toite. Üks asi, mis meelde on jäänud oli uutmoodi kapsaste keetmine - tailiha kuubikute, punaste konservubade ja paprikaga. Väga maitsev oli. Selles raamatus antud retseptide järgi sai tükil ajal toitu valmistatud ja kaal alanes lausa 6-7 kilo. Põhiliseks magustoiduks jäi mulle maitsestamata ja kreeka jogurt ja puuviljad, millega tikkusin liialdamal, sest õhtul läks kõht tühjaks ja siis sai õunu vintsutatud ikka suures koguses, kuigi teada oli, et ei tohiks. Veresuhkru suutsin hoida sel tasemel, et ravimeid võtma ei pidanud. Aga siis organism harjus ja kehakaal hakkas taas tõusma kuni 2016.a. juulis tekkis tunne, et sein on ees ja nii ma siis siia FitLapi juurde jõudsin.

Õnneks on nii, et soe toit on mulle alati meeldinud, võileiba võisin süüa ainult hommikul ja vorst pole mulle kunagi maitsenud. Sobis ikka kas kala, sink või siis vahel ka kulinaarne või endatehtud pasteet, omlett ja pudergi. Soojatest toitudest meeldis ühepajatoit, mulgipuder, kala, ühesõnaga kõik lihtsad toidud ja praegusel toidulaual on see kõik alles. Aga olgem ausad, toidud on palju põnevamad. Toon lihtsa näite, kui vanasti sai tehtud kanakastet, siis sinna läks kanafilee, sibul, maitseained ja peale kaste jahust ja koorest. Kõrvale kartulid ja salat või hapukurk. Nüüd sama toidu sees lisaks brokoli, porru, mango ja kaste kohvikoorest, kuhu polegi vaja jahu lisada ning maitseb super. Ennemalt sai söödud eraldi viinamarju ja juustu aga nüüd tegin tegin mõnusa salati viinamarjadest,  juustust, paprikast ja nuikapsast, mis sobis õhtusöögiks omaette toidukorrana ja oli ka väga maitsev.

Ühesõnaga väikesed nipid annavad toitudele palju juurde ja minu meelest kogu tarkus seisneb selles, et kasutada tuleb õigeid toiduaineid õigetest kogustes vastavalt oma eesmärgile. Rasvade, valkude ja süsivesikute tasakaal peab olema paigas. Tuleb teada nippe, mis aitavad kaasa sellele, et tekiks täiskõhutunne ja kõht seisaks ka täis (vabavara ja valk +süsivesikud). Veejoomist ei tohi unustada ja ei igasugustele karastusjookidele. Eks ma teadsin ennegi toitumise põhitõdesid ja olin selle kohta lugenud erinevat kirjandust, aga sellest ei piisanud, et seista vastu oma kaalumurele. FitLapi süsteem annab igaühe jaoks individuaalselt täpsed kogused, mida organism vajab vastavalt sellele, millised on meie näitajad, ootused ja taotlused. Selle nimel on meeskond teadmisi kogunud ja töötanud ning meile appi tulnud. Tänuväärne töö minusuguste, kaaluga hädasolijate, jaoks. Ja kuigi soovkaal käes, jätkub saavutatu hoidmisel töö ka edaspidi.

 

Meeldivat koostööd ja koosolemist siin keskkonnas!