Tere!

Ilus päikseline pidupäeva järgne hommik täna. Hommikupuder söödud, kavakohased Lindströmi kotletid lõunasöögiks ahjuplaadil küpsemas (minu 5-kordne kogus, küllap tuleb ka mõni abiline sööma),  patune hommikukohv ootab laual joomist.

 

Nagu öeldakse, et inimene õpib oma vigadest, kahjuks mitte alati.  Minusugusel vanainimesel võiks juba aru peas olla, aga nagu elu näitab, et  ikka ei ole küll. Lugu selles, et igapäevaselt käin oma kodulähedases väikeses Coopi poes, kus on päris hea kaubavalik. Kõike vajalikku muidugi sealt ei leia, ning aeg-ajalt tuleb seada sammud kaugemale, kas Selverisse, Rimisse või koguni Prismasse. Kunagi ammu märkasin Prismas maapähklivõid, mille ost osutus suureks veaks, sest see üks maiustest, mis sai mu suureks lemmikuks ja enne ei saanud rahu, kui purk tühi. Nii juhtus minuga lausa paar korda ja siis otsustasin, et kiusatuse vältimiseks sellist kraami ma enam koju ei too. Ja nii oligi, et seda meie majas tükil ajal ei leidunud, kuni ükspäev oma kodupoes üllatuseks märkasin, et riiulil seisab maapähklivõi purk. Siis peas mõte, et ma ikka ostan ja kasutan seekord mõistlikult. Meil siin FitLapi kavas mitu retsepti, kus pähklivõi ühe koostisosana. Ostsin ära ja purk seisis kinnisena mitu päeva, kuni  leidsin kavast selle mõnusa maapähkli-kaerahelbe pudru retsepti, kus sees munavalge ja maapähklivõi. Tegin lausa paar korda ja mulle väga maitses.

Ühel õhtu tekkis mõte, et uurin, kus ma oma lemmikmaiust veel kasutada saaks, valisin hiliseks õhtusöögiks välja pähklivõi-õunaampsu. See oli suur viga, sõin lubatud koguse ära ja siis kordus sama asi, mis eelmistel kordadel. Ikka üks lusikatäis veel ja veel ja veel ja ega enne lõpetada ei suutnud, kui purk tühi ja rahu majas. Loomulikult selline magusa söömine ajas iiveldama ja siis oli vaja seda millegi soolasega tasakaalustada, nii et kulus päris palju juustu aga ega see ka enesetunnet palju paremaks teinud. Tuli lihtsalt õhtu üle elada ja patutoidukord kirja panna ja tunnistada oma sõltuvust. Lubada ei julge aga loodan, et edaspidi jätkub mõistust sellist kraam ipoest  koju mitte tuua.

Loomulikult, ei lõppenud selline söögiorgia ka ilma tagajärgedeta ja üleüldse on kaalurindel viimasel ajal kuidagi halvasti. Kaal liigub, aga mitte sugugi minu jaoks õiges suunas, vaid muudkui vaikselt tõuseb. Kohati hakkab juba pisike hirm tulema ja ei saagi nagu aru, milles probleem. Kindlasti ei ole süüdi see ühekordne eksimine, eks ma ise ka olen pisut süüdi, kaalun küll toitu, aga mitte grammi täpsusega. Hea sõber on mõned korrad toonud maalt puhtast loodusest korjatud värsket magusat vahtramahla, mis mulle kohutavalt maitseb ja mis kindlasti organismi puhastab. Olen ju viimasel ajal med. põhjustel kogunud endasse igasuguseid kahjulikke aineid ja ehk on mahlast  kasu nende organismist väljaloputamisel. Jääb vaid loota, et varsti kevad, siis tuleb appi päike, värske õhk ja mõõdukas aiatöö, ning kõik saab korda.

Eilne pidupäev sai õnneks rahulikult üle elatud, ei mingeid patustamisi. Toiduks valisin välja kruubipudru ahjulihaga (üks õige Eesti toit). Kruubid said õigel ajal likku ja hommikul vara pliidile hauduma ning loomaliha pruunisuma. Oma aia suvikõrvitsad said just nädal aega tagasi  kahjuks otsa, seega asendasime selle retseptis enda tehtud hapukurgiga. Väga maitsev ja kõik  kavakohane.

Praegu särab õues päike, nii et tuleb panna siin punkt ja minna õue värsket õhku hingama.

Päikest kõigile!