Tere!

Tänaseks olen siis pisut üle kahe kuu olnud kaalu säilitaja, seega võiks teha väikese vahekokkuvõtte, kuidas ma oma ülesandega hakkama olen saanud.

14.09.2017. oli see päev, kui püstitatud kaalueesmärk sai täidetud ja jäin äraootavale seisukohale, et vaatan pisut edasi, mis kaaluga  toimuma hakkab. Kuna mingit edasiminekut enam ei olnud, siis kahtlesin, kas julgen ennast säilitamisele panna. Võtsin pikalt hoogu ja kuigi  22.09.17.a. oli kaal ikka sama, alustasin lõpuks säilitamist. Kahe nädalaga  kasvas kaal 2,2 kilo ja 08.10.2017 otsustasin vähendada kalorsust 10 protsendi võrra. Siis kaal pisut mõtles ja mõne aja pärast hakkas jällegi tasapisi tõusma. Et mitte asja päris käest ära lasta, vähendasin paari nädala pärast oma kalorsust veel 10 protsenti. Tundub, et sellest on ka abi olnud, nüüd sellest kolmest juurdesöödud kilost pool kadunud ja kaal püsib enam vähem väikeste siia-sinna kõikumistega paigas. Ka sellest tundest, et tahaks ennast koguaeg kaaluda, olen üle saanud. Nüüd astun kaalule korra nädalas, nagu ette nähtud ja sealt vastuvaatav number enam närvi ei aja.

Praegu on ju aastaaeg  ka selline, et väljas liikumist ja toimetamist palju vähem, kui suvel ja paratamatult on noored ka füüsiliselt palju aktiivsemad, kui minusugune vanainimene, seega tuligi säilitamiseks see 20 protsenti appi võtta. Hetkel olen endaga päris rahul, sest annan endale aru, et vanainimesest ju enam modelli ei peagi saama ja see 33 kaotatud kilo on minu jaoks ikka päris suur võit. Mis puutub kavaspüsimisse, siis sellega saan edukalt hakkama. Suurim patt, mida olen toidu mõttes teinud, on paar piparkooki. Ise ma neid päris mitmeid aastaid enam küpsetanud pole, sest olen ammu magusaga lõpparve teinud. Küll aga saab päris maitsvaid  piparkooke osta näiteks Tartu turuhoonest, kus Nõo toodete müügilett. Kui satume sinna, siis ikka ostame kotikese koju lapselaste jaoks ja siis vahel harva pistan paar tükki endalegi suhu aga hiljem kahetsen, sest minu jaoks on see ikka jube magus, kuigi vanasti mulle nad nii väga maitsesid. Toitudega meeldib endiselt mässata ja täna tegin esimest korda brokoli-juustupalle, need on tõesti head ampsud. Lemmikud on endiselt kõikvõimalikud kalatoidud. Kuna eile sai turult ostetud värsket räime, siis täna lõunaks valmis selline nämma toit.

 

Kuna olen paar viimast nädalat kaaluga sõber olnud, siis lubasin õhtul endale ka üle pika aja head ja paremat. Olen ju patuka välja teeninud ja õhtuse külalise puhul rändasid suhu üleplaanilised puuviljad, juustu, marineeritud seeni ja veel ühtekoma teist. Aga tegelikult ei midagi hullu, vahel on ikka päris tore ennast lõdvaks lasta ja kaal unustada.

 

Soovin teilegi mõistlikku patustamist aga samas osake ikka piiri ka pidada!