Tere!

 

Alates jaanipäevast ilm hukas, sajune ja jahedapoolne. Vihm kulub ära aga jahedus tõmbab kurgi ja tomatisaagile pidurid peale. Õitsevad teised kenasti, nii et ootame ja loodame, et suvi tuleb varsti tagasi ja nendest õitest valmivad ka ükskord viljad.   

Jälle üks kuu lennates läinud ja mitte ainult kuu vaid lausa aasta. Nädala lõpus täitus mul siis jällegi üks aastaring ja kohe-kohe saab mööda kaks aastat nn. “uuest algusest”. Minuga ikka nii, et igal aastal ütlen sõpradele-sugulastele, et tänavu ma sünnipäeva ei pea, aga kõik kes soovivad, võivad läbi tulla. Nii ka tänavu ja see sünnipäeva mittepidamine oli lausa kahel päeval ja kindlasti veel jätkub, sest üks lastepere on hetkel Eestist eemal. Suveajal on lausa lust heade inimestega kokku saada, sest üks grillipidu kulub alati ära. Selleks ei pea eriti vaeva nägema, teeme õues kõike koos ja igaüks võtab ka midagi suupärast (mittemagusat) kaasa. Ise ma varusin Nõo grillitooteid kanast ning tegin salateid, mida siit kavast saab valida ja muidugi suuremas koguses jäätist. Külalised tõid kotitäie puuvilju, erinevaid juustusid, endaküpsetatud imemaitsvat rabarberikooki jne. ning  oma lapsed tulid kastitäie maasikatega.

Vat see oli küll suur kiusatus, aga ega ma sellega ka tagasi ei hoidnud, sõin ikka ilma igasuguste süümekateta korralikult maasikatest ja muust kraamist isu täis. Sisuliselt oli laual kõik FitLapi kavakohane toit (välja arvatud kook) ja kõik sõid ning kiitsid. Ja ilmataadile peab ka tervitusi saatma, et lasi  kenasti õues toimetada. Laua katsime seekord aiamaiia, kus saab jahedama ilma korral istuda. Nii tore on oma kallite sõprade-sugulastega koos aega veeta, tänud neile, kes aega leidsid ja meeles pidasid.

Kõige liigutavam oli muidugi see, kui kõige väiksem lapselaps tuli oma lillekimbuga.

Mul tekkis kohe huvi ja uurisin lapse käest,  kust selline eriline kimp pärit on. Selgus, et see suur pihutäis ristikheina õisi korjati oma initsiatiivil juba päeval lasteaia õuest mummule (s.t. minule) ja abiks olid ka teised lapsed, isegi üks teise rühma poiss oli tulnud appi korjama. No ja siis käisime pidu ajal kahekesi kasvuhoones uurimas ja leidsime esimese kurgikese, mille sai väike neiu endale. Oh seda rõõmu, millega joosti kurki emmele näitama. Alates esmaspäevast algab  lasteaias suvepuhkus, siis saame siin aias koos toimetada, kui aga pisut soojemaks läheks.

Prooviks siis veelkord oma vana lubaduse täita ja teid piltidega ehmatada, ehk läheb seekord õnneks.

Esimene on see lubatud kaheksa aasta tagune pilt, ja edasi sünnipäeval tehtud, täpselt kaheaastase vahega pildid.

Midagi nii ilusat mul siin, nagu Matildal ja teistel kaunitaridel näidata pole, aga enne ja nüüd kontrast ikkagi.

 

Kaalule hetkel igaks juhuks ei lähe, sest mine sa tea, kuidas see vabalt võtmine mõjunud on, aga luban, et edaspidi jätkan  korralikult kavaga ja saan oma “patud” andeks antud.

 

Päikest!