Tere!

Viimased päevad on möödunud kiirelt,  pole eriti aega saanud siin lugemaski käia, rääkimata kirjutamisest. Vanainimestel läks vahepeal elu toimekaks ja lõbusaks.

Ilusad karged talveilmad kestavad, mis on Iseenesest  ju tore aga meil oli sellega üks väike aga. Juba paar kuud tagasi sai noortega kokku lepitud, et veebruaris, vahetult enne suuri riigi aastapäevapidustusi tuleb meil taadiga lapsehoidmise nädal, sest vanematel planeeritud selleks ajaks tööreis. Poleks ju midagi hullu, sest hoolealune juba 6-aastane aga need ootamatud   külmad tegid pisut murelikuks.                                          

Eelmise pühapäeva õhtul koliti juba sisse, s.t. toodi vajalikud asjad (nädala riided, mõned mänguasjad, kaisuloom, raamatud, joonistustarbed jne.) siia. Taadi kohustuseks jäi lasteaeda viimine ja õhtuti koju toomine, kojujäämine ei tulnud kõneallagi, sest enne pidupäeva ju vaja veel harjutada esinemiseks. Hommikuti lasteaeda mindi rõõmuga, bussipeatuses löödi veel tantsugi. Kui mina muretsesin, et kas laps saab ikka piisavalt soojalt riidesse ja tahtsin põsele külmakreemi panna, siis mulle teatati, et tema külma ei karda. Suur lisakohustus oli  kaks korda nädalas ujumistrenni viimine. Muidu poleks probleemi, sest bussisõit meeldib aga peale ujumist talvel ei ole hea märja nahaga bussi oodata ja nagu kiuste läksid just nüüd ilmad päris külmaks. Eks me siis palusime natuke lapse tädilt autoabi, et trennist  koju tulla, et peale ujumist ei saaks külma.

Suur vend, kes jäi teise  vanaisa  lapseks aga oli esmaspäeva õhtul peale trenni  nagu viis kopikat meil, tuli oma õele külla. Nii armas oli vaadata, kuidas suur vend oma väikesest õest hoolib ja vastupidi. Õde üle vaadatud, läks vanaisa juurde, sest sealt on hea möödaminnes järgmise päeva kooliasjad võtta ja lähedal ka kooli minna. Kui kõht sai täis söödud, joonistatud, lasteaias õpitud uued laulud ette kantud, siis hambapesu ja unejutt.  Korraks oli küll  igatsus aga sellest saime ka üle kui issi ja emme skaipisid, et head ööd soovida. Nii et uni võiski tulla. Nii see nädalake meil siin rõõmsalt möödus ja lapsevanemad jõudsid tagasi enne, kui päris suur igatsus peale jõudis tulla. Nii et pidupäevaks sai laps oma vanemad  tagasi ja oma koju.

Reedel tegime kogu lasteperega meil ühise lõunasöögi, selleks tõid noored FitLapi sušit, mis maitses kogu seltskonnale. Ka laupäevane pidupäev möödus mul ilma suuremate patustamisteta, küll aga olid ka meie laual, nagu enamikul eestlastest,  kiluvõileivadki ja kell 13.00 sai Eesti Minuti piltki tehtud. Õues suurepärane ilm ja tuju hea, seega sai võimalikult palju õues viibitud ja õhtul ka telerist Eesti tähtpäevasündmusi kajastavaid saateid vaadatud Täna õhtuks tegin endale pisut kergema toidu, s.o. juustuse lillkapsavormi puuviljasalatiga, mis on endiselt üheks minu lemmikuks.

Kaalule ma igaks juhuks sel nädalavaehtusel  astuma ei hakanud, et ei oleks põhjust muremõtteid pähe lasta. Naudime aga ilusaid talveilmu ja varsti hakkame kevadet ootama.

Kena sportlikku talve jätku!