Terekest!

 

Kunagi suvel kirjutasin, kuidas mulle toodi külakostiks Gruusia maiust ja kuidas ma ühe ampsu proovimisega orki läksin – ise ka ei märganud, enne kui need maiused otsas olid. No nii head  ja mitte eriti magusad. Olin ise ka ehmunud, et appi, mis ma nüüd tegin. Põdesin natuke ja siis otsustasin internetist uurida, millest see asi tegelikult tehtud on. Tuli välja, et ei midagi hullu. Eile nägin ühe silmaga möödaminnes telerist mingi reisisaate juppi, kus näidati selle maiuse tegemist. Pähklid või puuviljad aetakse nööri taha, keedetakse viinamarjamahlast siirup ja siis hakatakse nööri jahu-siirupisegusse kastma. Kui maius võtab õige kuju, siis riputatakse kuivama. Tookord otsisn Fitlapist lubatud pähkli-puuvilja toidu, lisasin oma päeva kavasse ja nii see olukord lahendatud oligi ilma suuremaid kahjusid tekitamata.

Aga ega siis see õppetund viimaseks ei jäänud, ei õppinud oma vigadest. Eile õhtul astusin samasse ämbrisse. Teades ennast, võiks ju sellised asjad lihtsalt silma alt ära panna, et ei tekiks kiusatust. Sügisel toodli meile Hiiumaalt kartuleid, erinevaid aiasaadusi, tee jaoks kuivatatud pärnaõisi, ühesõnaga igasugust tervislikku kraami. Muuhulgas oli ka suur paberikotitäis kuivatatud õunu. Tänavu saime me  oma aiast õunu väga vähe, seega on lastele hea pakkuda kausikesega kuivatatud õunu, kui külla tulevad. Hea magustoiduks nosida. Aga vanainimesel on ka lapsepõlvest jäänud komme neid krõbistada, tänase päevani  mulle nad  väga maitsevad ja muudkui sööks. Nii et kui kausiga lauale jääb, siis enne rahu ei saa, kui nahka pandud. Kui märkan, et kauss on lauale jäänud, siis peidan ruttu enda eest ära sahtlisse, et ei tekiks kiusatustki. Eile õhtul aga tuuseldasin toas ringi ja tõmbasin sahtli lahti, et vaadata mis seal on. See oli suur viga, esimesele suhu pistetud ampsule järgnes teine ja nii jutti ikka miti-mitu pihutäit. Süda ei annud rahu ja hakkasin Nutridatast kontrollima, et kuidas siis nende kalortsuse ja süsivesikute sisaldusega on. Ja tulemus selline, mida võiski arvata. Kuivatatud õunte kalorsus ja süsivesikute sisaldus on viis korda suurem, kui tavalisel õunal. Peab ikka enne mõtlema, kui käe nende järele välja sirutad. Seekord siis näitas minu patune pool ennast niimoodi aga  lohutan ennast sellega, et mingi väike nõrkus ju ikka võib olla ka ja selle pärast eriti ei tasu põdeda.

Ilusat 2  adventi!