Tere!

 

Tänase postituse ajendiks sai FB-s esitatud küsimus, kas keegi FitLapi kasutajatest on suutnud püsida 100% kavas? Võin öelda, et mul on see peaaegu õnnestunud. Oleneb sellest, kas arvestada aasta ja kahe kuu jooksul kahel päeval päeviku täitmata jätmist ja nelja patutoidukorda, kus lisaks kavakohasele kaalumata toidule 2 pokaali veega lahjendatud punast veini ning valgehallitusjuustu, kavas püsimisena või mitte. Kava järgi ju patutoidukorrad lubatud. Aga ehk polegi neil protsentidel erilist tähtsust. Peaasi, et ise oled enda ja oma saavutustega rahul, mina küll olen.

Minul kergendab kavas püsimist mittetöötava pensionäri staatus. Kuigi eesmärk käes, ei kisu enam sugugi patustama, rääkimata soovist juua veini. Ega ma nüüd mingi igapäevane veinijooja polnud aga heas seltskonnas vahel ikka tuli veini maitsmist ette. Ise ka nagu ei usuks, et sellised muutused on läbi tehtud. Samas, ega kindel ju pole, kuidas edaspidi, vähemasti selle olen endale teadvustanud, et vanade toitumisharjumuste juurde ei tohiks kunagi tagasi pöörduda.

20. september k.a. oli see kuupäev, mil pidin kava järgi jõudma soovitud kaaluni. Seekord sai eesmärk täidetud 14. 09.2017, isegi mitu päeva varem kui plaanitud. 2016.a. suvel, kui alustasin oma kaaulangetuse aktsiooniga, oli alguses päris raske, peas keerles igasuguseid mõtteid, aga selles, et ma hakkama saan, ei kahelnud ma kordagi. Peagi tekkis juba väike vilumus ja kõik sujus kenasti. Mure oli hoopis sellega, et mis siis, kui enam langetada ei taha, kas on vaja ikka edasi kava järgi toituda ja kas viitsin ja jaksan. Tänasel päeval neid kõhklusi enam pole, olen jõudnud arusaamiseni, et pole küsimustki, kas kava järgi või mitte. Kava järgi toitumine on elu palju lihtsamaks muutnud, ei pea enam ise nuputama, mida süüa teha. Istu aga arvutisse, ja menüüd olemas. Tavaliselt valin toidud selle järgi, milliseid toiduaineid parasjagu käepärast võtta on ja ostan koju valmis sobivaid asju ikka sooduspakkumiste ajal. Tahaks loota, et mingil hetkel ehk tekib juba selline vilumus, et oskan lausa peast menüüsid koostada ja ehk kogusedki jäävad meelde. Ja ega see kaaluminegi mingi probleem pole, sest see on pikapeale harjumuseks saanud, kaal on käepärast kohe pliidi kõrval olemas. Minu eelnevast jutust võib jääda mulje, et kõik on läinud lausa ludinal. Nii see tegelikult pole. On minulgi olnud tagasilööke ja kaalu edasi-tagasi pendeldamist. Otseselt allaandmise momente mul küll pole olnud, sest olengi selline lollilt järjekindel. Kui ikka tead, mida tahad, ega siis nii lihtsalt ei komista. Aga tasapisi olen oma eesmägile jõudnud ja nüüdki käib veel väike üles-alla jo-jotamine. Eks ma olegi eluaeg olnud selline tasa ja targu toimetaja ja nooruses ka liiga tagasihoidlik ja häbelik. Aga aastatega kõik muutub ja mis elus on ette võetud, see ka tehtud saab. Vaatame siis rahulikult, kui see kaalunumber paika jääb, siis tuleb ka säilitamine ära proovida, võib-olla veel enne säilitamisele minekut panna pluss 10%.

 

Proovime siis ikka endaga läbi saada ja parimad sõbrad olla!