Tere!

 

Ühes septembrikuu postituses jagasin Teiega oma  meeldivaid emotsioone. Jutt polnud päris toitumise teemal aga kaudselt  puudutas see ikka toitumise valdkonda ning positiivseid muutus minu elus,   mis on saanud alguse FitLapi keskkonnaga liitumisest. Peab tõdema, et juhustel on olnud suur roll. Ainuüksi see, et ma siia keskkonda sattusin, on üks suur asjaolude kokkusattumine. Kunagi ammu kinkis tütar mulle naistelehe otsekorraldusega tellimuse ja sealt ma üldse FitLapi olemasolust teada sain. Lugesin  läbi, panin kõrvale ja sinna see asi jäi, kuni ühel hommikul kaalule astudes jõudis kohale, et asi kehakaaaluga on päris hull ja tervis käest, rääkimata väljanägemisest. Surfates netis, sattusin ühele toitumisalasele raamatule. Hakkasin lähemalt uurima ja leidsin et raamatus on ka mitme nädala retseptid, kus antud toidu koostis ja kogused, mis päevaks ette nähtud. Hakkasin katsetama aga mulle need ei sobinud, sest minu jaoks oli liiga palju piiranguid ja kartulitest ma ka ei osanud ega tahtnud loobuda. Siis järsku meenus läbil loetud naisteleht, kus oli ära märgitud ka FitLapi sooduspakkumisega nn. prooviliitumine. Nii ma siis otsustasingi proovida, 30. juuli 2016.a.oli see kuupäev, kui kõik alguse sai. Proovimisest sai elustiil ja siin ma nüüd täiesti teise inimesena tänase päevani olen ja pole hetkegi kahetsenud.

Ka, et elu mind viis kokku, silmaarstiga, kellest kirjutasin septembris,  oli juhus ja just sellepärast, et polikliinikus olid järjekorrad väga pikad, aga mul oli häda, mis ei kannatanud oodata. Leidsin netist võimaluse minna mujale, kus oli just kellegi äraütlemise tõttu  vabanenud üks aeg, mistõttu sain päris kiiresti jutule. See visiit tõi taas kaugest lapsepõlvest meelde mälestused Tartus silmaarstil käimistest ja väga vanast aastatetagusest probleemist, mis küll omal ajal operatsiooniga sai korda, aga praeguseks ajaks silmalihas jälle ei allu minu tahtele.  Olin sellega harjunud ja aga et asja nüüd vanas eas võiks jälle parandada, see polnud kunagi teemaks. Küll aga märkas noor tähelepanelik silmaarst mu valesti vaatavat silma ja võttis selle jutuks. Oli imekspandav, et tohter pärast minuga põgusaid kohtumisi  märkas suuri positiivseid muutusi, mis minuga on toimunud. Tohter   tegi juttu sellest, et arstiteadus on praeguseks ajaks palju edasi arenenud ja silmakliinikus töötab uus spetsialist ametinimetusega ortoptist, kes just tegeleb just sellise valdkonnaga, nagu laisa silma sündroomiga, mis mu vasakul silmal on. Tohter pakkus välja võimaluse teha täiendavad uuringud, mida tehakse Tartus silmakliinikus ja olenevalt uuringute tulemustest teha uus silmaoperatsioon, mis eelkõige parandaks mu visuaalset väljanägemist.  Loomulikult soovisin ma, asjaga tegeleda, kes siis ei tahaks kenam välja näha. Eile said esimesed uuringud tehtud, tulemused olid paljulubavad. Peale uuringuid kohtusin kohe ka silmaarstiga, kellel oli parasjagu vastuvõtt. Leppisime kokku, et uue aasta alguses teeme kordusuuringud, et vaadata, kas paari kuuga on veel midagi muutunud ja siis paneme paika juba täpse operatsiooni aja. Loodame, et kõik läheb korda ja lapselapsed ei pea enam küsima, et vanaema, miks su teine silm teistsugune on ja ma saan siin jällegi rõõmust hõisata. Seniks aga hakkame lumesadu ja Jõule ootama. Jõulud tulevad nagunii, seda lubavad Jõulukaktused, mis vaikselt juba oma pungi avama hakkavad.

Aga seni kui lund veel maas pole, saab vaadata   pilti eelmisest talvest, kus linnukene õunapuuoksal oma toitu ootab..

 

Kaalurindel aga on muutusteta, kaal püsib kenasti paigas, no  mis oskad veel tahta.

 

Elame veel!