Tere!

 

Viimased poolteist nädalat on möödunud ninapidi mullas, no mitte just ninapidi, vaid hoopis näppupidi. Ilusad kevadilmad lausa kutsuvad õue ja tegemist seal jätkub. Tänaseks on  aiale ring peale tehtud ja peaaegu kõik seemned, mis oli plaanis mulda panna, on ka külvatud, välja arvatud avamaa kurgid. Nende jaoks on aeg veel pisut varajane. Eile õhtul käisime tütrega Tartu vastavatud kodu- ja aianduskeskuses Gardest uudistamas. No mida kõike seal ei leidu, silme ees võtab kirjuks. Osta oleks sealt palju aga õnneks piirdusime ainult uudistamisega ja paari vajaliku asja, nagu näiteks kergkruusa, ühe lillepoti ja nelja tomatitaime ostmisega. Mõned tomatitaimed kasvavad endal toas aknal ja ootavad  veel välja istutamist. Nagu ikka, jäin ka seekord maha külvamisega pisut hiljaks, aga küll nad sügiseks kosuvad. Ostetud taimedel juba õienupud küljes, ehk siis saab ka sealt varem saaki. Eile andsin endale ja tütrele lubaduse, et viimasel ajal nii palju õues mütatud, et nüüd ma kolm päeva aedai tööle ei lähe. Ja nagu ma siin just Helen P. postitusest lugesin, et täna just selline päev, kus maa puhkab ning jäetakse rahule. Nii et igati mõistlik plaan siin lugeda teiste kirjutisi ja ka ise mõned read kribada. Vaadatest Heleni vahvaid vanadest puupakkudest tehtud “lillepeenraid”, ei saa  jätta kirjutamata oma pisikesest projektist “aiapink”. Juba eelmisel aastal märkasin, et meie noorte aiast maha võetud jämedast lehisest mõni aasta tagasi tehtud kaminaesine pink hakkab ära mädanema. Eelmisel kevadel võtsid nad oma aiast maha vee paar oma elu ära elanud viljapuud ja teades minu nõrkust igasuguse puitmaterjali vastu, pakuti kõlbulikku osa sellest jälle mulle. Aasta otsa need jändrikud seisid meil kuuri juures, kuivasid ja ootasid oma järge. Nüüd siis vaheldumisi aiatöödega sai ka uue pingi tegemine käsile võetud, ikka taadiga kahekesi toimetades. Kõik saetööd tegime nii, nagu seda vanasti tehti - “sulle-mulle” saega, ehk siis kahemehe käsisaega. Vahva oli vana aega meelde tuletada. Värvimistööd nagu ikka  on minu teha, sest see mu lemmik töö juba lapsepõlvest. Selline see tulemus siis sai.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuigi viimasel ajal on olnud suhteliselt palju tegemist, käib toitumine ikka FitLapi kava järgi. Mu viimase aja suureks lemmikuks on saanud oa-singisalat, mida teen ikka mitmeks toidukorraks korraga valmis, siis hea võtta. Seda oleks ma nõus lausa mitu korda päevas sööma. Täna olid hommikusöögiks nämmad õuna-kodujuustu pannkoogid ja lõunaks tegin herne-kartuliputru praetud räimedega. Jällegi mu suur lemmik.

Ja  see osa räimedest, mis üle jääb ning süüa ei sünni, läheb kasvuhoonesse tomatite alla istutusauku. Maailma parim tomativäetis, paneb taimed võimsalt kasvama. Ühel aasta, kui sai taimi istutatud kahes jaos ja osadele polnud räimepäid alla panna, oli hiljem selge vahe näha. Need tomatid, mis ilma jäid, olid palju nõrgemad.

Kurtsin siin mõni aeg tagasi, et kuigi olen endiselt kaalulangetaja,  langust ei toimu. Lootsin kevadepoole talve, et kui õuetööd pihta hakkavad,  küllap siis saab kaaluga ka asjad korda. Aga võta näpust. Mulle hakkab see asi juba nalja tegema, sest pärast seda, kui algasid õuetoimetused ja koguaeg on kiire olnud, on kaal hoopis vaikselt tõusma hakanud. Hetkel on see mulle mõistatuseks. Peab vist jälle laisklema hakkama, või mis Teie arvate?

 

Päikest!