Ahoi! Mina naasen  suvevaikusest, et endast märku anda. Olen kirjutamisest ja muljetamisest hoidunud, kuna kaaluteekond on veidi tagaplaanil ning hoian oma kirjutamisjõudu akadeemiliste radade jaoks, mida veel loodetavasti vaid veidi üle kuu tallan. Ma veel ei tea, kas saan oma magistritöö sügiseseks tähtajaks valmis, aga annan igal juhul oma parima. 

 

***

Juulikuu kukkus mul lõpuks välja eriti leplik. Viimasel nädalal andsin endale loa süüa kavast mööda ja kuidagi see kujundes kõik-mis-pähe-tuleb toiduorgiaks ja nõnda 5 päeva. Kui enne seda olin ära näinud 67.9 (mu kaal siin kuuekümnendates venib väga vaikselt), siis selle peale kihutas kaal lõpuks lausa 70 peale, kus ta nüüdseks nädalaga on tagasi 68.8 peale saabunud. Kuna pean oma magistritöö spurti endale keeruliseks, on mul luba mitte langetada, aga see juulikuu orgia oli küll pigem.. lihtsalt vist tüdimusest. Ja ei saa öelda, et oleks olnud ka eriti nauditav, ehk vaid see söömise hetk. Liiga täis kõht on muutunud eriti suureks nuhtluseks.

Pühkisin aga kava augustiks uuesti puhtaks. Ma veel ei oska öelda, kuidas august välja kukub, sest hoolimata langetamismõtetest on võimalik, et keset oma eksperimendimöllu soovin süüa.. palju jäätist laugh. Elame näeme. 

***

On ka võimalik, et ma teen varsti ametlikult pikema langetamispausi ja keskendun hoopis säilitamisele ja trennile, langetades rasvaprotsenti hoopis jõutrenni abil. Nimelt soovitatakse pika aja jooksul langetades teha säilitamispause, et keha tuleks säästurežiimist välja ning ei üritaks nälja ja kümne küünega langetamist takistada. Et saaksin nõnda ka vahelduseks oma jõudu kasvatada ja Eesti ellu sisse elada. Aga selle peale mõtlen alles sügisel. Ja ehk siis võtan langetamise ette nt uuesti uuel aastal. Viimased viimased protsendid. 

 

***

Kõige põnevamad muljed on mul teile hoopis trennist. Juulikuus proovisin käia ka mõnes rühmatrennis ning jooksmas. Neid pole teinud vähemalt pool aastat, kui mitte aasta ja rohkem ja seega on need -24kg järgsed muljed: 

 

  • Kõigepealt käisin joogas ja avastasin, et olen valmis... joogi. Tegelikult muidugi mitte, aga jooga -24 kg kergemana ning palju tugevamana on samaegselt lihtsam ning eriti mõnus! Jõutõstmine treenib palju kerelihaseid, sest mis muu seda raskust üleval hoiab, kui mitte salajased lihased. Nii avastasin, et jooga on minu jaoks miljon korda kergem ja lihtsalt nauditav! Varasemalt jäi midagi ikka ette (nt kõht), nüüd sirutan nagu.. sirutaja. Kindlasti lähen veel, kuigi pean koormuse mõttes ehk miskit sel päeval juurde vaatama.
  • Teiseks proovisin zumbat. Tunnistan, et mulle zumba väga ei meeldi, sest on väga palju aeroobset hüppamist. Olen rohkem tantsulikuma tantsu fänn, olgu see ballett või hiphop. Samuti ei armasta ma nii palju neid ladina rütme. Sel päeval oli parajasti ka +29C ja nii oli see mu viimase aasta kõrgema pulsiga ettevõtmine, nägu tulipunane. Tehtud sai ning meelde tuli, milline on aeroobne treening. Aga uuesti pigem ei lähe. 
  • Kolmandaks käisin jooksmas. Kui mõni aeg mitte joosta, siis ma kipun kaotama selle õige hoiaku ja jooksen kuidagi hüplikult. Usun, et mu keha ka palju kahanenud ning seetõttu ei oska ma ehk end nüüd õigesti hoida. Sellegipoolest jooksin suhteliselt kiiresti ning oli täitsa tore.

 

Kui olete ka palju kaalu langetanud, siis soovitan kindlasti mõned vanad trennid ette võtta ja kogeda, kuidas ilma nende kujuteldavate võipakkideta on. Mulle on see igal juhul olnud väga põnev. 

***

Lummavat augustit!