Peaaegu kuu aega on möödunud, millest enamiku olin vabarežiimil s t söö-mida-tahad režiimil. Oli natuke tore vaba olla, aga veelgi toredam on oma kavarütmi naasta. Et äsja kolisin ühikatoast uude ühika stuudiokorterisse, kohanen uue kodu, jõusaali ja naabruskonnaga. 

Fitlappi sisseelamiseks loen just täna teiste blogisid, väga huvitav on. 

Puhkusest

Puhkamas käisin Eestis ning sel aastal oli mu puhkus täis minireise sõbralt sõbrale ja perest perre külla. Nii otsustasin, et kuigi üritan olla mõistlik, on sel ajal kavast kinni hoidmine pigem ebarealistlik. Lisaks soovisin muretsemata süüa kõiki toite, mida siin Põhjamaal väga igatsenud olen (nt head kartulisalatit, LaMuu jäätist jne). Eesti toit lihtsalt maitseb paremini, rääkimata sellest, et väljas söömine on nii palju odavam (ja maitsvam). 

Kuigi sõin tõepoolest, mida tahtsin, olin sellegipoolest mõistlik-- sõin vaid näljasena, lasin restoranis ülejäänud toidu kaasa pakkida (suured portsud!) jne. Kokkuvõttes võtsin reisi jooksul juurde 1 kg, mis paari päeva jooksul pärast kavasse naasmist ka kadus. 

Reis ise oli väsitav, aga tore. Nägin ära oma värske õetütre, kes hiljuti naeratama õppis. Matkasin sõpradega ja ostsin endale uusi kleite (Põhjamaal kleidimood väga üksluiselt kartulikoti lõigetega), veetsin aega vanaemaga ja tegin muud toredat. Eriti tore oli mitu päeva metsas ja Eesti järvede ääres kolada, teil kodustel on loodusega vedanud!

Reisi jooksul matkasingi päris palju, see aitas ka ehk kaalutõusu vältida. Lisaks igatsesin oma jõutrenni, paar korda tõstsin oma sugulaste sangpommi. 

Kaasa võtsin sõpradele Linnupiima kommi ning endale soolavõid, sepikut ja leiba ja kohvi. Eesti sepik on lihtsalt nii hea-- maitsev ja kiduainerohke, samas kerge. Taaskord-- teil on vedanud!

Tagasi laineharjal

On naljakas öelda, et olen tagasi, sest olles äsja kolinud, on mul tunne, nagu elaksin uut elu. Nimelt kui varem jagasin koridori ja suurt kööki 14 teise toreda rahvusvahelise üliõpilasega, siis nüüd kolisin elama üksinda. Esimest korda siinse elu vältel (olen siin olnud aasta), pidin ostma endale uued asjad (mööbel, kööginõud jms) ja elan nüüd täitsa teises linnajaos. Kõik on uus. 

Nagu varem märkisin, pole ma kindel, kui lihtne üksinda elada on (eriti välismaal, kus sõprade ja tuttavate ring väiksem). Aga kui see mure kõrvale jätta, siis üldiselt on elu nagu.. Karlssonil? Olen nimelt puhtuse- ja ilu armastaja ja nüüd on mul pisike enda köök, kus saan oma käe järgi toimetada! Oma kodu sisustasin IKEA ja kasutatud mööbli abil ja olen sellega väga rahul. Elan nüüd ülikoolist jõhkra mäe kaugusel (kui jõuaks sellest järjest üles sõita, siis ehk 35 minutit rattasõitu), aga mul on sellegipoolest plaanis iga päev just rattaga koolis käia (vb mäest jalutan :). Ning minu naabruskonnas on head võimalused spordi tegemiseks-- suur järveäärne rattatee ning üle tee asuv massiivne jõusaal. 

Nii et hakkan nüüd sammhaaval oma elu siin elama. 

Kaal seega jätkult 85.7 kg peal, järgmine vaheeesmärk enda jaoks jätkuvalt 82kg. 

Uus köögisõber

Kodu jaoks shoppamise raames mõtlesin läbi, milliseid köögimasinaid endale soetada. Nt rösterit pean vajalikuks, sest leib nii palju maitsvam. Et senini olen ajapuudusel tööle kaasa ostnud tanklavõileibu (kallis!), mõtlesin ka võileivamasina peale tingimusel, et neid siis ise päriselt teen. Poes ringi vaadates märkasin aga sooduspakkumisega panini grilli ja kuna see tundus pakkuvat rohkem võimalusi erinevate toitude tegemiseks, otsustasin selle kasuks. 

Nüüd see mul siin köögis istub ja seoses sellega uurisin erinevaid toite, mida teha saaks. Plaanis on töö jaoks püsti panna tervislike paninide/einevõilebade plaan ning katsetada seal peal ka ehk vahvleid, kartulikotlette jms põnevat. Esimeste võileiva katsetustega olen rahul-- valmivad kiirelt, saab vahele panna rohkem kui võileivamasinal. Ainult pean tegema uurimustööd toitva leiva ja tervislike retseptide osas. Raporteerin kunagi edusammudest. 

Järgmisena

Mind ootavad järgmiste nädalate jooksul ees 2 rasket eksamit, minu eesmärk on selle jooksul siiski kavas püsida. Vaatame, kas õnnestub, sest eksamid mõnikord ammutavad liigselt tahtejõudu. 

Toidu osas tahan olla varsti saabuval uuel kooliaastal eriti tubli-- teha endale söök kooli kogu aeg kaasa. Nimelt on meie koolikohvik kallis ja kehva toiduvalikuga, olin aga varem toidu tegemise osas palju laisem (mulle ka eriti ei meeldi karbist toitu kuskil süüa). Et mu harjumused on muutunud ja motivatsioon muutusteks kõrge, hakkan nüüd harjutama just toidu kaasa tegemist. Ja nii ilusa ja tervisliku toidu, et kohe rõõm süüa (ja ka rõõm rahakotile).