Septembrikuu muudkui lendab ja mul on tunne, et soovin ennast vahelduseks täiesti süsteemitult välja elada. Siin postituses heietan sellest, mis mõtteis, rohkem välja elamiseks kui juurdlemiseks. Oma sõpradele raske pidevalt muljetada, sest pärast esialgset ahhetamist ju arusaadav, et iga grammi peale sama elevil ei olda. 

***

Minu kaal on pärast igakuist Hormoonide Mängu liikunud tagasi langustrendi ja kuigi praeguseks on septembri saldo -1.1, siis ma olen enam vähem rahul. Eks ikka tahan mõelda, et igas kuus -4, aga elu ei ole Exceli tabel. Olen oma eesmärgile sellegipoolest jälle lähemal ja rühin vaikselt edasi. Äkki saan septembrikuus hakkama nt -2 kg-ga. 

Saan aga rõõmustada teiste asjade üle-- tunnen end üldiselt tugeva ja tervislikumana.

Mu harjumused kuidagi.. stabiliseeruvad. Nt nüüd olen täielikult ära harjunud toidu kaasa tegemisega. Aasta tagasi ma mõtlesin, et ei suuda seda kunagi: olin harjunud, et premeerin end väljas söömisega ja et ei taha toitu, mida nt eelmisel päeval sõin. Karpidega ringi käimine tundus ka tüütu ja üldse-- ei! Nüüd aga mõtisklen hommikul, et mida kaasa haaran, poes varun igaks juhuks kiireineid (skyr või viinamarjad) ja meeldib. 

Märkan oma kursakaaslaste pealt seda, et kui ise toitu kaasa ei tee või vähemalt oma kaasaostmist ei planeeri (nt kord nädalas söön raamatukogu kohvikus salatist lõunat), siis sõltutakse tujudest, kohviku poolt pakutavast ja satutakse kaneelisaiade või šokolaadi ohvriks. Kui loeng on igav või kuidagi raske, tuleb see premeerimise mõte pähe. See aga kipub kujunema harjumuseks. 

Ise aga maadlen sellega, kuidas teha toitu kaasa eriti.. efektiivselt. Nt: milline kott toidu jaoks, milline on parim karp. Mulle selline disainimine meeldib. 

***

Teine asi, mida märkan, on see, et mu kleidid on pea kõik mulle suured (olen suur kleidikandja). Igal hommikul enne kooli kihutamist laotan oma kleidid voodile ja proovin. Iga kord jõuan järeldusele, et võin neid veel paar kuud kanda, aga nad on mulle siit ja sealt suured-- praegu nt eriti kõhu ja rinna pealt. Suvel ostsin endale paar kleiti ka selleks ajaks, kui olen kaalu vahepeal (s t talveks), aga ka osa neist juba suured. Mul oli alguses plaan, et kui kaotan suurema osa kaalust varakevadeks, siis vahepeal miskit suurt uut ei osta, aga võib juhtuda, et lihtsalt pean. 

See on üheaegselt frustreeriv, aga nii tore,et tahaks.. suurest rõõmust huilates toas ringi joosta (vb hiljem jooksen). Isegi retuuse võiksin kanda nüüd juba M, mitte L suuruses. 

Kuigi olen kaotanud 9-11 kg (sõltuvalt, mis kuupäeva alguseks lugeda), siis osa mu kehast muutunud trenni tulemusel. Nt kuigi kõht on väiksem, on seal all olevad lihased suuremad ja ilusamad. Kõige rohkem on kükkide ja rattasõidu toel kasvanud reielihased, aga selle arvelt on reitelt kadunud suur hunnik rasva-- palju kitsamad/väiksemad on. 

Rõõmus huilgamine jätkub....

***

Eelmisel nädalal hakkas valutama mu selg, tõenäoliselt liiga raskete jõu- ja ilunumbrite tõttu tööl (loe: tõstsin hooletult liiga raskeid kaste). Seetõttu hoidusin trennist ning hakkasin oma selja pärast muret tundma-- mul on seda eluks ju ainult 1. Kuigi nüüd pole end tunda andnud, lähen ikkagi arsti juurde ja teen natuke uurimustööd, et selga toetavaid lihaseid kasvatada. Väidetavalt juhtub sagedasti, et kui hakata jalgadega intensiivselt trenni tegema (jooksma, jõusaali trenni jne), siis jalalihaste nõrkus ja lühidus või kerelihaste nõrkus mõjuvad alaseljale koormavalt-- keha kompenseerib. Lahendusi tuleb otsida nii lihaste venitamisest, tugevdamisest jne. 
 

Lisaks käin ma jalgrattaga ülikoolis, igal hommikul sõidan kõrgest mäest üles. Sügisjahedus + märg selg ei ole hea kombinatsioon, iga september õpin seda uuesti. 

***

Vahepeal olen trenni teinud vähem. Küll aga deadliftisin üks päev 80 kg! Isegi mu palju tugevam jõutõstjast sõber oli mu üle uhke. Muidu aga langetasin veidi raskusi, kuna nii rasked kangid võivad mu tõstmisvormi kõigutada, tõstmisvorm on aga kõige olulisem asi üldse-- nii ennetatakse vigastusi. Järgmisel nädalal lähen ka mina esimest korda eratreeneriga kohtuma, et kaaluda, kas aeg-ajalt tema nõu osta. Nt kord kuus tõstmisvormi kontrollida. 

Matilda tõstatas eelmise postituse all väga õige küsimuse-- kas on võimalik, et mu vahepealne kaalupeatus tuleneb mu trenni iseloomust. Kontrollisin oma allikaid ja üldiselt on nii: pikapeale jah, aga nii tugev kalorite piiramine (nagu Fitlapil) viib lihtsalt selleni, et varsti mu raskused enam ei tõuse ja lihasmass ei kasva. Oma keha koostist (s t lihaseid rohkem, rasva vähem) saab tavaliselt mõjutada tõstjakarjääri alguses, kus lihased kasvavad kiirelt. Kui stabiilselt raskusi tõsta, siis see peaks kestma kuskil 6-8 kuud. 

Küll aga on mul vaja meeles pidada, et kui lihased kasvavad, siis kaal võib tõesti aeglasemalt langeda. 

Ma armastan jõutrenni väga ja mul ei ole kavas seda lõpetada. On võimalik, et oma kaaluteekonna lõpus hakkan rohkem keskenduma keharasva %-le kui kehakaalule, sest raskemate lihastega keha kaalub lihtsalt rohkem. Minu eesmärk ei ole olla kõhn, vaid terve, ilus ja tugev. Aga kindlasti ei hakka ma enne eesmärkide saavutamist rohkem sööma, et raskusi tõsta (lihased vajavad kasvamiseks rohkem toitu). 

Üldse olen mõtisklenud, et kuidas nii juhtunud on, et ma nii tugev olen. Ise kahtlustan geene-- olen lihtsalt selline väike, aga tugev. Ei ole kunagi end eriti nõrgana tundnud ja paistab, et lihased kasvavad kuidagi lihtsalt. Samuti olen oma treeningutega olnud järjepidev-- nt kui praegune kükitamise raskus on 50kg kandis, proovisin üks päev 40 kg. Nii kerge tundus :D. Aga augusti alguses veel oli 40 kg minu maksimaalne raskus. Kui järjest ja iga kord muudkui kükitada, siis hirmrasked raskused muutuvad.. normaalseteks. Aga nt see 80 tundus küll hirmus (raske). Aga järgmisel korral on juba kergem. 

Aga kui kedagi lohutab-- tugevuse tõttu näen ka selline sitkem välja. Ka (tulevikus) normaalkaalus. 

***

Koos Fitlapi 100 päeva pildistamise väljakutsega märkasin minagi, et jõulud on väga hea lühiajaline tähtaeg, mille abil end motiveerida. Minu jaoks on raske oma kaaluteekonnast ilma vahetähtaegadeta mõelda-- et nt selle ajani pingutan nii palju või et selleks ajaks tahan välja näha.. imeline. Jõuludeni on aega u 3.3 kuud ja see tundub mulle hea aeg. 

Nii leppisin endaga kokku, et tahaksin jõuda jõuludeks 72 kg-ni või miinimum 75-ni. Selle saavutamiseks proovin püsida nii palju kavas kui võimalik ning vältida suuri kavast mööda söömisi. Nt ignoreerin oma kursakaaslaste ettepanekuid minna kõik hinnas buffeedesse. Võin muidugi mõõdukalt kavavälist süüa, aga kava enda piirides. 

***

Täna hommikul jäin haigeks s t ärkasin uskumatult valusa kurgu nohu jms-ga. Nüüd on aega veidi puhata ja rahulikult võtta. Ainult trenni tahaks teha, lihtsalt hulluks ajab istumine!

 

P.S. Mulle tundub, et kirjutan keskmiselt rohkem positiivsest ja muudkui kiidan ja uhkustan. Ütlen igaks juhuks: ma ei pea ennast kellestki paremaks ja kindlasti ei ole kaaluteekond minu jaoks lihtne. On samas võimalik et kellegi teise jaoks ongi raskem-- me oleme erinevad inimesed ja erinevad asjad on meie jaoks rasked.

Ma lihtsalt olen ennast harjutanud positiivset märkama, sest see on parim viis eneseusu kasvatamiseks. Sest kui ma märkan, kui palju ma olen muutunud ja kuidas rasked asjad muutuvad pikapeale lihtsaks-- see annab mulle jõudu ja teadmise, et võin hakkama saada pea iga asjaga, peaasi et võtan ette ja näen pikalt vaeva. Ja vaeva nägemise hetkel on seda pikka perspektiivi vaja meeles pidada, sest lühikeses pole ehk miskit lohutavat. Ja see on kõige optimistlikum ja samas realistlikum mõttekäik, mida hiljuti uskuma olen hakanud. Ja kehtib sama palju ka teiste kohta. 

Muidugi, mõnel õhtul küll virutaksin optimistlikele mõtele. Aga eks neid läheb järgmisel päeval jälle vaja (eriti neid kaneelisaiu poes piiludes). 

Nii et kui saab, siis ma kohe palun, et võtke vähemalt ühe pika postituse jagu ruumi ja kirjutage, et mis osas on teie elu ja harjumused muutnud. Mis on muutunud lihtsaks, mis iseenesest mõistetavaks, mis on teid üllatanud ja rõõmustanud. Mida te ei oodanud? Ja selle tegemiseks ei pea olema kaotanud suure hulga kilosid-- ehk olete muutunud juba praegu?