Olen viimased kuu aega olnud väga halb toitumiskava järgija. Õnneks olen vist nii palju õppinud, et kaalutõusu sellele eriliselt järgnenud pole. Samas olen söönud mida iganes endale sisse ja kogused ka olnud täpselt sellised nagu juhtuvad.

Olen õpetaja, seega on kevadine aeg alati kiire ja stressirohke. See aasta eriti - mul lõpuklass, eksamid jne. Samuti otsustasin vahetada töökohta. See kõik on mu viinud sinna, et magada ei saa, süüa ei taha. Ja kui tahan süüa, siis midagi magusat - kiiret energialaksu vaja.

Laupäeval jälgisin kuidas mu kallis kaaslane läbis oma esimese Ironmani, lõpetades naerulsui ja parema ajaga kui eesmärgiks oli seadnud. Pühapäeval tegin mina oma esimese triatloni. Minu suurim hirm oli ujumine 400 meetrit Pühajärves. Ujumine on mulle raske , olen iseõppinud. Alati on mul olnud vastikus ja hirm avavees ujumise vastu - vesi sogane ja külm, põhja pole ja kallas ka kaugel. Nüüd siis sain oma hirmust üle, ujusin ära. Nojah, krool on raske mulle ja peale 100 meetrit läksin konnale üle. Kuid siiski lõpetasin ujumise kaks minutit varem kui lootsin. 

Sealt siis edasi 18 kilomeetrise rattaringi peale. Mees lubas mulle oma ratast anda, sest mul hübriid ja temal maanteeratas. Võtsin siis oma kingad kaasa, et tõstame klõpsud kinga alt ringi. Mis ilmnes? Tema klõpsud minu kinga alla ei sobi. Mis nüüd siis teha? Ma niigi paanikas ja nüüd mine veel oma maastikurattaga maanteele sõitma - kõik veab viltu. Proovisin siis mehe kingadega. Õnneks ma laupäeva õhtul sain teha ühe ringi rattaga, mille seljas pole varem olnud. Muide kui keegi arvab, et ratas on ratas ja vahet pole millise seljas oled, siis on ikka küll. Pühapäeval tegin siis ratta osa laenatud ratta ja kolm numbrit suuremate kingadega. Kusjuures rattas oli vist mu parim ala - kohta tõstis tunduvalt, lausa lennates möödusin konkurentidest.

Peale ratast tuli imetilluke 4 km pikkune jooks. No küll oli raske, tempo oli täitsa hea iseenesest aga kogu parem kerepool tõmbus mingil hetkel nii krampi, et hingatagi ei saanud. Kannatasin ära ja rühkisin edasi. Peale 2,5 km läbimist oli jalg lahti ja hingamine korras. Ja siis lõppeb ära. Oleks hea meelega edasi jooksnud - alles sain ju vedama. 

Seega esimene triatlon tehtud ajaga 1h ja 9 minutit, Telia 4:18:4. Kui keegi kahtleb, kas tulla Tallinnas starti, siis kindlasti tulla! Sain oma elu ühe parima elamuse ja tahan muudkui jätkata.

Nüüd tekkis ka soov järgmine aasta minna Otepää Ironmanile, see siis pool Ironman, kus vaja 1,9 km ujuda, 90 km rattaga sõita ja poolmaraton otsa joosta. Tänasest hakkan selle eesmärgi nimel treenima. Juulist saan vist ka personaalse treeningkava. Aga selleks, et kõik õnnestuks, peab ka korralikult toituma, seega Fitlap - ma olen tagasi!