Nonii.. Härra on gripis. Kolisime maale tibuga, et mitte haigeks jääda. Aga! Kava järgi toitumisest siin küll midagi välja ei tule. Võtan eesmärgiks lihtsalt süüa neli korda päevas. Härrale jätsin vajalikud toiduained, kuni laupäeva hommikuni tal muret pole. Natuke paha oli teda üksi sinna jätta aga kuna seekord on asi tõsine siis ei taha riskida. Eks mingi aeg nagunii jääb laps haigeks aga selle esimese talve ja esimese eluaasta võiks natuke lihtsamalt hakkama saada! 

Aga laiskus on mul! Teemaks kõndimine.. Mul jooksevad külmajudinad üle selja, kui ma mõtlen, et peab õue sättima. Samas jalutada mulle meeldib. Kui ma jalutama ei lähe siis õhtuks olen oluliselt närvilisem ja kärsitum kui tavaliselt. Talv võiks lihtsalt läbi saada! See riidesse pakkimine! Põnn ei kannata eriti riidesse panekut, preili näitab juba iseloomu! Ehk siis kõigepealt pakin ma ennast riidesse, ikkatäis komplekt, suusapüksid, jope, sall, müts. Kubujussina hakkan siis last pakkima, kes kisab käes nagu sunniks teda mürki sööma! Otseloomulikult hakkab mul palav, palavast hakkab halb, halb enesetunne teeb mind närviliseks! Loomulikult tuleb siis kass nühkima, sest talle on ju vaja midagi head anda enne välja minekut. Rääkimata sellest, et ma avastan siis, et poekotti pole, pangakaardid on teise jope taskus, akanad võiks ka lahti teha enne toast väljaminekut! Jalanõude jalga panek ootab alles veel ees! Ühesõnaga PÕRGUPIIN on see õue minek! Siis ongi tuju rikutud, riided on seljas krussis, tuul puhub jope alat sisse ja nii need ringid iga päevaga järjest lühemaks jäävadki :( 

Panen siis oma kilomeetrikesed siia vahele kirja. 

8 veebruar 4.87km

9 veebruar 6.76km

Pakkisin vankri kenasti auto peale. Ehk viitsin homme oma tavapäerase10km jooksuringi jalutada! Aga eksnäis. Enne tuleb vanker auto pealt maha saada. Olen üksi kodus ka homme. Pole harjunud nii suures elamises lapsega kahekesi olema :)  linnas piisab sellest, kui vetsu minnes ukse lahti jätad ja sul on ülevaade, mis peaaegu, et terves elamises toimub. 

Viitsiks süveneda kaloraasi ja suhkrusisaldusse. Witamineral veed versus puuviljad. Jah ma tean, et kalorite sisse joomine pole hea. Minu eesmärk on ennst oma kehas hästi tunda!  Raseduse ajal ma täiega nautisin neid veesid ja ma tundsin ennast nii hästi olenemata pidevast oksendamisest :)  võtsin siis muidugi ka rasedavitamiine. Ma olen nii kehva vitamiinide sööja. Arvestades, et söön siiski päris vaheldusrikast toitu võiks ju arvata, et vitamiine polegi vaja.. Ei tea.. Mõni päev lihtsalt on selline tühjaks imetud rosina tunne.. Jah just rosin on veel tühjemaks imetud! Eriti jube on siis kui kaks päeva järjest rosina tunne on! Nagu näiteks täna. Õhtuks oli tglt juba meeleolu päris hea, kuigi toitunud olin liiga suurest kogusest kohvist, aga Härra teadanne, et pean välja kolima tegi kurvaks jälle :( oehm loodan, et ta ikka elab. Pidi tunnise uinaku tegema aga nüüd on ta juba 2,5h facebookist eemal olnud. Oehm. 

See hiline õhtusöök ikka kuidagi ei toimi. Ei ole mõttet lõuna ajal uhkust tunda kui korralikult  söön. Hilineõhtusöök läheb raudselt  tuksi :) Eilse päeva emotsioon! Kui ma selle postituse nüüd lõpetan siis söön ühe profeeli jogurti ära ja kerin tibu kaissu kerra. Aga jah ma ei saa neid hiliseid õhtusööke kuidagi paika! 

Mõned pildid ka! 

Teisipäeva (07.veeb) hilineõhtusöök: tervislikud friikartulid. 

Uus lemmik! Õhtusöögiks jäävad nad mulle lahjaks. Ma olen ju see, kellel on liha vaja aga snäkina ülimõnusad! Parmesani juustu asendasin tavalisega. 

 

Kolmapäeva (08.veeb) hommikusöök: müsli jogurtiga. 

Sõin müslit proofeeli jogurtiga. Täitsa hea oli. See on jälle üks selline söök, kus ma söön vähem. Retseptis on maitsestamata jogurt ja kohupiim. Antud hommikul ma jogurtit ei söönud ja kohupiima asendasin profeeliga. Enamasti jätan ma just selle kohupiima söömata. 

 

Kolmapäeva lõunasöök: singivõikud. Leib asendatud saibiga. Saibi lasin rösterist läbi. 

 

Kolmapäeva õhtusöök: bataadi-hakklihapada

Seda toitu valmistades tekkis igasugu kahtlusi ja kõhklusi. Kui söök valmis sai pugisime seda täielikus vaikuses, nii hea oli :)  tsilliga tuleb ainult vähe ettevaatlikumalt ümber käia :) 

Selline ta sai. Mõned mõtted on järgmiseks postituseks olemas seoses kaalunumbriga. Äkki vahepeal ikka midagi muutub ja ma ei pea järjekordset viginat ja häda täis postitust avalikusatama :) 

Imetavad emad ja kaalutõstjad võivad oma kogemusi jagada! 

Head und!