Nonii, sõbrad. Aeg on teha natuke kokkuvõtteid.Kui ma oma 2017 peale tagasi vaatan, siis üks asi on tõesti hea - ma olin terve aasta ainult ühe korra haige ja seegi tühine kord. Ja olen lõplikult lahti saanud unehäiretest, mis mind varem kimbutasid. Seega - regulaarne trenn on midagigi head teinud. Tõesti, terve aasta jooksul jäi ükskord 3 päeva vahele, mõned korrad 2, aga pigem olen 5 korda nädalas end liigutanud. Kuigi, oma erinevate keskkondade logisid vaadates torkab silma, et kohati olen ma treeninud ikka absurdselt palju. Jah, ma tean küll, et 2 korda päevas või 25 korda kuus pole veel mingi trennisõltuvus, aga minu ajamahtude juures - sorry, seda on liiga palju. Jõutrenni on ka palju, seda  ütlevad põlved. Seda enam, et nädalas sellise kalorimahu kaotamine tingib suurema söögiisu ja võimetuse siinsetest toidukogustest kinni pidada. 

Olgem ausad, see oli üks imeline aasta. Täitus mu kolm suurt erialast unistust ja ma sain suure tunnustuse osaliseks. Esimest korda elus sain osta kõigile lähedastele sellised kingid nagu soovisin. Esimest korda polnud mul peale jõule raha otsas. Olen ülitänulik, et see nii oli. Üliõnneli. Jah, ma olen selle nimel rüganud nagu loom, aga see oli seda väärt! Ja ma olen õnnelik ja endaga rahul, mis sellest, et ma pole ideaalne. Isegi praegu, kui mu kaal on umbes samasugune kui sügisel Fitlapiga alustades - jõulupeod jm söömingud on jätnud oma jälje - on mu taljeümbermõõt ikkagi 69 cm. Ma olen tugevam kui kunagi varem.

Ma olen sel aastal saanud põnevates paikades reisida, tutvunud toredate inimestega, olen saanud lugematuid tunde veeta koos  väga armsa noormehega. Ta on mu maailma avardanud ja rikastanud ja mind õnnelikuks teinud.

Sealjuures olen ma saanud ka hirmus palju pidutseda. Tantsida ja nautida head toitu, erinevaid veine ja kokteile. Vot selles osas tahaks end parandada. Iga reede ei pea lõppema klubis, klaas käes. Aastavahetus polnud ses mõttes just parim, et kuigi jõin vaid paar klaasi veini, sain koju alles 4 ajal. Kuna ma olin enne tööl, siis oli 4 ajal lihtsalt tappev nälg. Läks kõik, mis külmkapis oli. Ei-ei, nii ma enam ei tee, ausõna!

Täna peale trenni tassisin koju  hunniku juurvilju ja kana ja tervislikku müslit ja skyri. Ikka on kiire ja aega pole kunagi, aga - no excuses! Spordiklubi oli täna ka  nii armsalt ülerahvastatud.

Ostsin täna endale (allahindlused, jee!) imeilusa uue kleidi. Täiesti liibuva. Uskumatu,et mul oli seda julgust. Ja kavatsen homme selles ka tööle ilmuda. Elu on elamiseks, sõbrad! 

 

Parim jõulukink tänavu oli Fitbiti kell. Nii motiveeriv on sellega asjatada.