Ootamatult on täitunud juba 14. nädal Fitlapi kasutamist. Kuigi kolmas kuu jäi aktiivse kasutuse poolest vahele, siis kuklas olid mul saadud õpetused ikkagi olemas, kaalu suutsin hoida ja ei hakka ma siin mingit uuesti alustamist või algusest lugemist tegema :D

14. nädal on minu esimene plussmärgiline nädal, st kaalunumber on nädalaga tõusnud, mitte langenud. Tegelikkuses oli mul ilmselt ka puhkuse ajal plussmärgilisi nädalaid, aga kuna ma siis regulaarselt end ei kaalunud-mõõtnud, siis need siia süsteemi kirja ei saanud. Jamh, ega ma selle üle nüüd kindlasti rõõmus ei ole. Eriti kuna ma olen sellel nädalal toitunud rohkem kava järgi kui ehk nii mõnigi teine kord. Kindlasti lõi oma põntsu nädalavahetus Hiiumaal, aga tavaliselt olen ma hiljemalt kolmapäevaks siiski nädalavahetuse grammikesed tagasi nulli saanud, aga seekord seisid nad seal jonnakalt kuni tänaseni. +600 grammi, igal jumala hommikul.

Sel nädalal olin ma veidi laisk ja lõuna ajal toetusin mitu korda kohvikule, mis tegutseb ärimajas, kus ma töötan. Peale vaadates nagu tavaline kodune toit, aga kuna ma pean seda olude sunnil võtma karpi, siis ilmselt petab silmamõõt mind rohkem sööma. Ja ega ju täpselt ei tea ka, mis koguses rasvas midagi tehti vms. Kaalulisa oli ka ilmselt üks õhtu restoranis (läksin veidi jahedama ilma puhul kohe toorest liha sööma :D) ja eilne vastupandamatu sushinälg, millele ma ka järele andsin. Seega, mis siin enam mõelda. Ise sõin endale selle 600 grammi juurde ja polegi vaja Kättemaksukontorit kutsuda, et saada teada, kust see plusskaal tuli.

Kaalulangetaja minus tahaks endale nüüd täiesti tavalist nädalat. Sellist, kus viis päeva saab käia tööl ja siis nädalavahetuse olla kodus, koristada, lugeda. Toituda kava järgi ja planeerida endale üks päris patukas. Alates juuli algusest ei ole ma saanud patukaid planeerida, sest koguaeg on selline pidev kõrvalekalle kavast, üks jäätis siin, üks grillvorst seal. Igal nädalal on vähemalt 3 sellist päeva, kus mingi osa toitumisest on selline poolpidune (aga mitte käest ära) ja siis ma oma peas kombineerin need üheks patukaks. Aga sealt ei saa seda rahuldustunnet kätte.

Samas noor ja elurõõmus inimene minus naudib seda, et terve suvi on olnud nii tegus ja see läheb samas tegusas rütmis kuni 12. septembrini. Homme näiteks sõidan koos emaga Narva-Jõesuusse spaasse ja pühapäeval sealt Narva teatrisse. See tähendab, et kuni esmaspäeva õhtuni ei näe ma ka oma köögikaalu, vaid pean jällegi toetuma vildakale silmamõõdule ja mantrale "tee-paremaid-valikuid-kui-kavaeelne-sina-oleks-teinud". Aga mis seal ikka, saab seegi aeg läbi ja siis saab tagasi minna argiellu ja olla nii kavakohane, et on kohe oldud.

Eks nii see elu läheb, tõusude ja mõõnadega. Ja kui mu ainuke mure siin elus on see +600 grammi, siis pole ju häda midagi :)