Täna on kolmapäev...vôi kas ikka on? No on kolmapäeva tunne. Täiesti "tööt" on olla. Imelikud môtted keerlevad peas ja öösel nägin imelikku und. Ärkasin kell 4:12 selle peale ülesse, et mu säär oli vedanud korralikult krampi. Ma ei saanudki seda ennem normaalseks, kui alles voodist üles tôustes ja pimedas toas ringi kôndides. Tööle tulek rattaga oli täna natuke kergem kui eile. Eilne Bootcampi trenn oli kui treener oleks taht meid ära tappa, korralik piinapink, aga MULLE MEELDIS :D Ütlesin ka treenerile seda, tema vastas, "piinapink küll, aga ikka tuled iga kolmapäev ju uuesti tagasi" :D

Täna on tuju kuidagi nullis, Ilm on ka selline nôme...hall. Töötegemine ka kuidagi ei taha väga sujuda, ônneks polegi väga midagi teha, saan siin vahelduva eduga kirjutada ja oma tundeid natukenegi kuhugi välja elada. Töökaaslastele teen ju ikka head nägu, sest ma PEAN. Ma ei saa mossitada kui klient tuleb. Kliendieenindaja ei tohi ju välja näidata, et ta on ka vaid inimene ja vahel on lihtsalt sitt tuju ja tahaks lihtsalt kôik sinna samusele saata. Vôibolla läheb päeva peale üle ka. Vahel kui olen sellises situatsioonis, siis tuleb keegi tore inimene ja oskab kuidagi kohe mu tuju tôsta ja päev on jälle päikseline :) Aaa, et miks mul on selline tuju? Sest minu ainuke asendaja andis teada, et ta andis lahkumisavalduse sisse ja läheb ära teise firmasse. ma tean, et see ei ole minu mure ja ma ei peaks sellest stressi vôtma, aga siiski. Kui ma nt haigeks jään, siis ei ole minu tööd tegemas mitte kedagi, sest mitte keegi teine seda ei oska. ûlemused on mitu aastat lubanud juba, et varsti tuleb keegi ôppima su tööd, et oleks üks lisa asendaja, aga... Siiani pole ma näinud siin kedagi. ûlemus ise käis istus siin koos minuga ühe päeva ja sellest on ka juba 3 aastat möödas. selle ajaga on nii palju asju muutunud, et ta ei tea enam asjadest ööd ega mütsi. Samas ei peaks ma selliste^le asjadele môtlemisega ennast piinama, see ei ole ju minu asi kui ma haigeks jään ja tööd tegemata jäävad. Minu asjaks saab see siis kui ma tööle tagasi tulen ja inimesed minule vinguvad, et kôik on nii pekkis kui sind ei ole. Isegi see tüdruk kes mind siiani asendanud on, ei oska päris kôike ja teeb vahel vigu ja siis saan mina kuulda, et ta keeras ühe saadetise pekki ja see ei jôudnud ôigeks ajaks sinna kuhu pidi. Arrgghh, see ei ole minu süü, aga mind tehakse süüdlaseks, et julgen puhkusele minna vôi haigeks jääda :( Tegelikult mulle muidu mu töö meeldib ja inimesed ka kes siin on, aga vahel need insenerid ei näe lihtsalt enda asjadest kaugemale ja elavad ainult oma teatud "mina-mina" mullis.