Oi kuidas "päevad" ja trenni tegemise tahe ei taha kuidagi kokku sobida omavahel. Meeletu isu trenni minna, aga no selline tunne on, nagu oleks täis puhutud õhupall, samas aga on energia poolest tunne kui tühjaks pigistatud käsn. Ma näen välja nagu oleks rase ja nädal aega magamatta. Kuna töö juures on veel lisaks veits stressi ka, siis nägu on nagu puberteedil vinn vinnis kinni crying  Kaal ka 2 kilo surem kui nädala lõpus. Oi kuidas ma endale täna ei meeldi. Eile sain ennast kuidagi trenni venitatud. Läksin kohe peale tööd, et ei peaks õhtul samal ajal minema kui mees kickpoxi läheb (muidu pean ju 2,5h saalis passima) , siis ain tund aega rahulikult oma ratast vändata. Täna...AUSÕNA...mul on trennikott koos ja ma olin valmis jalgadepäevale minema saali, AGA, siis teatas mees, et täna jääb ära, kuna tal vaja mu vennale appi minna autot vedama või midagi. Ausalt, natuke oli hinges tunne JEEE laugh Nüüd saan rahus sohval vedeleda ja telekat vaadata. 
Terve septembri kuu olin hästi tubli. Palju trenni. Eelmine kuu pole minu arust ka "päevad" minus sellist tunnet tekitanud kui nüüd. 

Tegelt lohutan ma ennast sellega, et ÄKKI homme ma juba tunnen ennast paremini. Homme ei ole ka stressi tekitajat tööl, saab natuke vabamalt hingata. Ainult selle kuu lõpuni on stressi tekitaja meie majas tööl, siis tuleb uus inimene ja meile lubati, et see on hoopis teisest puust :D 

Esmaspäeval oli käte/rinnapäev. Isegi kui kodus on veel tunne, et ei jaksa või ei ole tuju saali minna, siis juba autos, kui saalile lähemale jõuame, tuleb energia ja isu täiega trenni teha.

Natuke hakkab trennist kasu ka olema, isegi lihased hakkavad vaikselt välja tulema :D Pole mitte niisama käidud saalis rassimas. Tegelt tekitab see korralikku motivatsiooni koguaeg järjest rohkem pingutada, et veel paremat tulemust saada :P

Täna lähen varem magama, proovin ennast korralikult välja magada, et homseks trenniks korralikult jõudu koguda :D