Mees läks täna jälle tööle. Proovisin uuesti magama jääda, aga no kõht oli nii tühi, et pidin ennast vägisi ülesse ajama. Panin kohvi vee keema ja valmistasin koorese pudru munaga. 

See polnud esimene kord kui mul on kõht nii tühi, et nälg hakkab silmanägemist võtma. Viimased päevad on olnud nii, et söön oma hommikusöögi kell 7, milleks on profeel kohupiim ja puder. Pudru söön kell 7 ja kohupiim jääb hilisemaks. Aga kell 9 on mul juba kõht tühi ja lõuna on alles kell 10:30. Olen joonud vett ja vahetasin tavalise vee mullivee vastu, see aitab paremini nälga leevendada. Kui mõni mõtleb, et miks ma siis kohupiima ka hommikul ära ei söö, siis just sellepärast, et mul on lõuna 10:30 ja koju jõuan alles kell 16. Ja koju ma sõidan rattaga ja kui ma pole söönud seda kohupiima kella 14 ajal, siis mul hakkab ratta söidu ajal pilti tasku viskama. Jah, Rene on ka õelnud, et tegelikult peaks poolitama pudru ja kohupiima ja sööma pool ja pool, aga no kui tüütu oleks keeta poolikut kogust putru?? Et niimoodi pudru ja kohupiima eraldi söömine ei ole täisväärtuslik söögikord. Aga siiani pole selline süsteem minu kaalulangetust seganud. Samas loen rühmast päevast päeva kuidas keegi "laenab" hapukoore sealt toidust või piima teisest toidust. Kui sealt teisest toidust hapukoor või piim ära võtta, siis ju see ka ei ole tegelikult täisväärtuslik toit...või kuidas? Samas olen ma ju päeva jooksul oma kõik ained ja kalorid kätte saanud. Samas ei "laena" ma ka kunagi kohvi peale piima kuskilt. See tass kohvi päevas mille ma joon ja see 30-40g piima mille sinna panen, ei ole minus stressi tekitanud. 

Mehega mul on hullemad lood. Ta on mul säilitajana ja ta kogused on ette nähtud täpselt minu topelt kogus. Aga ta teeb trenni iga päev. No need nn "trennivabad päevad" mis meil on saalist, siis tema harjutab ikkagi kickpoksi lööke ja teeb oma kõhulihased ära. Septembrist hakkavad tal jälle õiged kickpoksi trennid, nii, et tahab selleks ajaks vormis olla. Äkki õnnestub sel aastal ka mõnel võistlusel osaleda. Aga toidu poolest tundub, et need kogused on temale liiga väikesed. Huvitav kas see säilitamise kava on mõeldud neile, kes trenni ei tee? Mul pole muud üle jäänud kui ta koguseid suurendada. Olen talle hakanud nüüd siis tegema 1,5 kordseid koguseid ja lisaks ta veel enne ja peale trenni joob neid mingeid jooke, et jaksaks paremini. Ta tahab olla kavas ja süüa tervislikult, aga raske on kui nälg koguaeg slime ees. Varem panin talle hommiku ja lõunasöögid kaasa, nüüd aga on tal ka õhtusöök kaasas tööl. H1-7:00 (osa hommikusöögist) H-9:00, L-11:00 Õ-14:00 siis tuleb väheke enne kuute koju, joob trenni eelse joogi, sööb vahel ühe valgubatooni ja lähme kohe trenni. Umbes kell 20 tuleme saalist, siis teeb 30-45 minutit kõhulihaseid ja seejärel sööb hilise õhtusöögi. Trennist tulles ja HÖ vahepeal joob ka mingi recovery drinki. 

Siin on tema 1,5 kogus tortillasid :D Minu üheks söögikorraks on mõeldud vaid 1 selline :P Aga mul püsib veel hing sees :D

Vasakult, Mina, Laps ja mees 1 kordne kogus ja kõhtu ta sellest täis ei saa. Kindlasti nii mõnigi mäletab mu postitust pannkookidest rühmas juuli alguses. Kui kurtsin kui suured kogused sööki mu mehel on ja et juba esimese päeva järgi ta mõtles loobuda. Eks see tuli vast sellest, et ta polnud harjunud sööma niimoodi korraga rohkem. Sõi enamasti õhtuti just nii, et sõi söögi ja siis pool tundi hiljem jälle külmiku kallal võileiba tegemas või jogurtiga hommikuhelbeid söömas või midaiganes söömas ja nii koguaeg. Nüüd aga kui on tervislik toit ja enam ei saa ükskõik millal, ükskõik mida näost sisse ajada, siis alguses tundusidki portsud suured, aga nüüd kui keha on harjunud uue süsteemiga, siis on tal jälle nagu koguaeg nälg :D Aga õnneks on ta nii kinni oma eesmärgis, et ei tule "kogemata" millegi keelatud söömisi. Patukaid teeme koos alati nädalavahetusel. Täna ongi ka patuka päev, aga ei teagi kohe mida head süüa tahaks, pole nagu millegi isu. Eelmisel laupäeval sõime kebabi. Seda kebabi olime oodanud pea 4 aastat :D Nimelt, me kolisime praegusesse koju peaaegu 4 aastat tagasi. Kui korterit vaatamas käisime, siis mõtlesime, "vaata kui tore, et meil kebabiputka nii lähedal on, vahel kui ei viitsi süüa teha saab sealt käia ostmas". Kolimise päeval aga selgus, et just sellel samal öösel oli putka maha põlenud. Sinna siis jäi meie unistus lähedal asuvast kebabiputkast. Võibolla see oli just saatus, et ei tekiks kiusatust liiga tihti seal käia. Eelmise nädala teisipäeval avati see putka aga uuesti, nii ei saanud ju kaua oodatud võimalust kasutamata jätta :P Aga noh, ega ta suurem asi polnud, ja ega me sinna enam eriti ei lähe. Õnneks tänu Fitlapile on kadunud sellised "rämpsu" isud. Varem käisime päris tihti ka Hesburgeris, nüüd ei mäletagi millal seal viimati käidud sai. Mõned korrad patukat on seal ikka tehtud :)