Esmaspäeva hommikul pidin tulema varem tööle, kella kuueks siis. Ja kuna mul peale tööd oli kohe PT trenn, siis otsustasin, et tulen autoga, kuna kahe kotiga on natuke ebamugav ehk rattaga sôita. ûhes siis riided millega tööl olen pluss toit ja teises trenni riided ja jalanôud. See päev oli mul töö juures terve päev tunne, et ma kônnin unes. Pole kuidagi nagu saanud ennast erguks ja ärkvele. Eile ja täna tulin taas rattaga ja energiat on nii palju, et vôin teistelegi jagada. Aga täna hommikul ma tundsin, et oli raske. Nii raske oli vändata. Mul on jôudu ja tahet, aga reied ei jaksa. Ma olen vähendanud jalgade koormust saalis ja proovinud jalgu säästa, aga täna hommikul oli mul vahepeal selline tunne, et viskan selle ratta vôssa ja jätkan oma teekonda jalgsi. Nôme on see, et meil on hetkel igalpool teetööd. Ma ei saa minna oma tavapärast ja lihtsat teed, vaid pean minema natuke ringi, teist teedpidi kus on hullemad mäkketôusud, need vôtavad nii läbi. Kuigi mul on hea ratas ja vahetan käike jne, aga siiski, reied lööks kui tuld välja. Ja ma ei taha veel autoga tööl käima hakata, liiga vara. Kui külmaks läheb, pean nagunii ratta keldrisse ära panema ja ta sinna terveks talveks jätma uut kevadet ootama. Hetkel ei tunne ma jalgades mingit väsimust ja energiat on ülearugi. Ehk homme on jälle natuke lihtsam, päevad pole ju kôik ühesugused. Täna ei jaksa, homme jaksan, laupäev-pühapäev ei ole vaja üldse jaksata :D