Ma olen üks nendest inimestest kes on füüsiliselt loodud liikuma, ei suuda ma paigal istuda, sest selline tunne on nagu keha hakkaks"sügelema", "valutama", kuidagi rahutu on olla.

On olemas ütlus: "Abs are made in kitchen!". Siis minu puhul vist :"Abs are made in gym". Või siis see trenniosa peab ALATI juures olema. Kunagi täitsin mingit testi trenniajakirjas, kus seisis, et minu loomuga inimene ongi loodud liikuma, söömise korrastamine muidugi aitab ka väga palju, aga ma ise tunnen, et liigutamine lükkab mind rohkem selles suunas, kuhu ma soovin.

Mul on üks sõber, kes on oma elu muutnud 180 kraadi. Ta on huvitatud enda arendamisest ja ta tahab jõuda kaugemale, selleks loeb ta ka ennast arendavaid raamatuid ja püüdleb selle poole, et ta ei peaks tulevikus palgatööd tegema. Sellega seoses andis ta mulle lugeda raamatut "Imede hommik", kus siis on juttu sellest, kuidas hommikuinimesed on edukad inimesed. Ehk varakult ärkamine ja hommikuti oma toimingute ärategemine, see annab su päevale nii palju juurde. Ise olen raamatuga poole peal, aga see on väga inspireeriv.

Loomulikult tahan olla edukas ja raamatuga paralleelselt proovin järgida samu nõuandeid- ärgata varem, käia trennis hommikul, lugeda hommikul, teha muud vajalikud toimingud hommikul kodus ära.

Pean tunnistama, et uute harjumuste juurutamine on minu jaoks väga raske, ma ausalt öeldes kujutan ette seda keerukust, kui inimesed tahavad suitsetamist maha jätta, aga ikka libisevad sellega. Minul on hommikul ärkamisega samamoodi.

Olen hetkel saanud ennast nii kaugele, et jõuan vähemalt 3x nädalas trenni ja selles 2 on hommikud. Hetkel on keeruline ja raske nädal olnud ja olen jõudnud vaid korra hommikul. Kahjuks. Kuid teine treening oli kodus.

Samuti kui nt spordiklubisse ei jõua või seal pole sobivat trenni, siis olen ka kodus võtnud fitlapi kavad ette ja lasen minna. Varasemalt kirjutasin ka, et ostsin omale uue peegli, suur ja täiespikkuses.. just see on minu abimees treeningul. Enda nägemine peeglist aitab motivatsioonile kaasa. Seega viimane kord korus trennitades oli abimeheks arvuti, kus nägin treeninguid, peegel, kus nägin ennast ja teler, kus ajaviiteks mehhiko seepe silmasin. Või pigem taustaks mängis.

Minu suurim eesmärk ja mille nimel ma hetkel ta töötan on trennide sissejuurutamine. Ma pean hakkama tegema oma trenniplaani ümber muid plaane, mitte vastupidi, hetkel on just kahjuks vastupidi. Ma tean, et see on vale, mulle ei meeldi see, kuid ma teen sellega kõvasti tööd.

Uusaasta lubadus oli vähamelt 2x nädalas trennis käia/teha, siiamaani on õnnestunud, aga tahaks ikka rohkem, tunnen kuidas hakkan lodevaks minema :P