Nonii, 

kui eile shoppasin asju, millest endale süüa peaks tegema hakkama mõtlesin miljon korda (tõesti miljon), et kas ma teen seda tõesti, kas saan hakkama 😒 

olen varasemalt proovinud toitumiskava ja end mäele saada, aga loll kannatamatus viib mind ikka ja jälle rajalt maha 😟 eks aitab kaasa see ka, et olen toidu osas ikka vääääga pirtsakas ja miski ei sobi. 

hetkel olengi oma toitumiskavasse pannud tsutt asju, mida ma muidu suu sissegi ei võtaks (nt keefir- fuhhh. sellest ma veel jutustan 😂) eks näis, kas suudan vabatahtlikult hakata nt muna ja kodujuustu sööma 😄

aga hetkel, kui esimene päev on lõpule jõudmas, on suht kahtlane olla. emotsioonid on nii vastandlikud. 

minu jaoks oli hommik vist kõige suurem katsumus- süüa kohe kui ärkad! tavaliselt suutsin esimest korda süüa ca 3-4h peale ärkamist. 

lõuna  möödus suuremate katsumusteta( kuigi need täistera makaronid on mu jaoks kui puutükid) väänasin ettenähtud portsust 2/3 alla ja võtsin banaani ka lisaks :) täitsa titimiti oli olla :)  kuigi kui kell 5 hakkas saama, siis kibelesin koju, et süüa saada 😊 (tavaliselt polnud mingi probleem esimest korda sel ajal esimest korda süüa- peasi et kohv oli käepärast)

õhtusöögiga vedas mul meeletult- vanaema oli teinud sellise söögi valmis, et sain endale sobiva kokku kombineerida ☺ (vaevan pead siiani, kuidas vanaema mitte solvates, saaksin süüa nii nagu mul vaja- tegelen sellega!)

tavaliselt peale õhtusööki OLI ikka komme näksida seda ja teist- kuigi kõht oli tãis, oi, selline võimuvõitlus käis iseendaga! uhh!

peale oma nüüdsest istuva töö, ajasin ennast ja elukaaslast püsti ning tegime väikese jalutuskäigu (ca 3km). mu