Üks asi, mis mul Fitlapiga seoses eriti keeruline on, on just see, et mul on komme olla mitte kuigi pirtsakas selle suhtes, mis ma endale suhu pistan. Tundub ebaloogiline, sest Fitlapis on ju nii lihtne ja kodune toit? Aga olgem ausad, seesama kodune ja tegelikult ju lihtne toit on täpselt see, mida tuleb ise teha - nii kergesti ja mööda minnes see tavaliselt suhu ei jõua, kui snäkid või kiirtoit. Teinekord tahaks just kindlasti võtta midagi, mis on poes sooduses või kuskil kodus niisama ripakil - aga nii need kilod ju kogunevadki. Palju lihtsam (ja tegelikult ka ju just paksendav) on süüa seda 1) mille järgi on isu 2) mis on igas väiksemaski poes olemas 3) soodsa hinnaga käes 4) juba poes võimalikult valmis (sest olgem ausad, kui kõht on ikka pärast töö- või koolipäeva niiiiiiii tühi, siis see toores kanaliha ei ole just see, mille järgi käsi esimesena sirutub).

Aga kõige selle kõrval on - nagu alustasin - siiski kõige "trikikam" osa see, et kui mul on kodus mõned eriti süsivesikused asjad (mis muidu võivad isegi tervislikud tunduda - ma ei mõtle muidugi kummikarpi :D), siis ma ei saa lihtsalt kätte võtta ja neid süüa, vaid ikka peaks rasv ja valk ka juures olema.

Aga teate mis? Lahendus (vähemalt minu jaoks) on just täpselt see hala, mis te seal ülalpool lugesite! Aga muidugi nüüd tuleb see hala tagurpidi - produktiivseks keerata. Tuleb tunnistada, et tervislik toitumine nõuab pisut rohkem ajakulu - lisaks vaaritamisele tuleb ju ka ette mõelda. Aga kui see ratsionaalselt läbi mõelda, siis tegelikult ei olegi see nii suur probleem - küll sellegi aja leiab. (Sest aega pole kuidagi maailmas vähemaks jäänud - lihtsalt palju huvitavamaid tegevusi on lisandunud :D) Ja õnneks võin tunnistada, et see pirtsutamisegi mure ei ole mulle enam nii võõras! Kui juba korra läbi mõelda, et mu keha pole mitte kompostikast ja mul temaga vaja veel rõõmsalt vanaks elada, siis ega käsi tõusegi enam niiväga kõike juhuslikku suhu pistma.

Eelmine kord (ja oi see oli ammu) kirjutasin, et hakkan nüüd iga päev (hahahaha) ühe postituse kirjutama - et saaks ennast analüüsida ja jälgida jnejne. No muidugi ma seda ei teinud, aga proovin natuke tihedamalt ikka!