Mõtlesin, et olen hästi originaalne ja kirjutasin pühapäeval siia blogisse sellest, kuidas mul on ikka nädalavahetused need ajad, kui kavas püsimine kohati täiesti kiiva kisub. Vahest isegi mitte ainult kiiva, vaid on konkreetselt oma nelja rattaga (kui kujutada ette, et mu toitumiskaval on neli ratast) kaugel-kaugel teest nii umbes 2 kilomeetrit eemal kraavis. (Kirjutasin sellest nii: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/rubens/eduelamus-kaalul-vs-lobus-nadalavahetus/) Mõtlesin veel, et sellist nähtust kindlasti kõigil, aga et vahest mingitel erinevatel aegadel ja põhjustel jne. Aga vat mis minu igavusest ajendatud vaatlusel selgus! Paistab et nii vähemalt iga teine inimloom siin (ja no eks ilmselt mujal ka) on nädalavahetuse saabudes pizzalõik, tordiviil, suitsuvorstirõngas, siidripudel jnejnejne suust välja rippumas kodu poole plagamas. (Okei, nüüd läks võib-olla natuke groteskseks). Ehk kui tegin esmaspäeva hommikul blogilugemisringi, siis oli ikka enamus postitusi sellest, et "upsi lappama läks!". Ja sinna minu see originaalne probleemipüstitus ilusa sinise taeva poole lendas. 

Samas, kui nüüd kõrvale lükata minu isekas originaalitsemise soov, siis on see, mis me siit välja lugeda saame, ju tegelikult väga huvitav. Ehk siis nagu näha, on suurel osal sama eesmärgi nimel pingutavatest inimestest sarnane probleem - nädalavahetused, mil toitumiskava järgimine ei õnnestu soovitud määral. Sellest võib omakorda (võib-olla natuke liiga julgelt ja hoogsa kaarega, aga no vahel ju ikka võib) järeldada, et kaalulangetajal on mingi piiritletud arv libastumiskohti (ehk ma tahan väita, et neid ei ole lõputul arvul). Ja kui me nüüd läheme edasi selle eeldusega, et neid ei ole lõputul arvul, siis on põhimõtteliselt võimalik need üles loetleda ja must-valgel siia kirja panna. Ja kui need juba kõik kirjas on, siis võiks olla tegelikult nende vastu ka palju lihtsam võidelda. Samas tuleb muidugi seejuures endalt küsida, et kas tegelikult on ikkagi soov nende vastu võidelda. Eks see sõltub libastumise suurusest ja tagajärgedest. 

Pärast seda üpriski hoogsat ja natuke ka hooletut arutluskäiku, tundubki mulle tegelikult päris huvitav võtta eesmärgiks võimalikult palju libastumiskohti ära kaardistada. Et oleks endal ja ka teistel edaspidi natuke lihtsam.