Ei tea, kas vanadus hakkab ligi hiilima või on mul miskit muud häda, aga väljaspool kodu on selle söömise ja magamisega üks igavene häda. Olen nimelt eilsest saadik tütre kodus lastekarjas. Tütar ise komandeeringus, aga lapsed nädalases kunstilaagris, kuhu neid tuleb hommikul viia ja õhtul jälle tagasi transportida. Lisaks on nüüd ka tütre peres Kutsu. Beebikutsu. Kes ka vajab kantseldamist ja isegi rohkem, kui inimlapsed wink.

Aga et mis hädad mind siis vaevavad... Kõigepealt köök ei ole siin eraldi ruum nagu minu kodus, vaid tänapäevane moodne avatud köök-elutuba. Pliit on vöga hea, aga vanainimesel vajab harjumist, kuidas see tööle hakkab ja jälle kinni läheb. Kui kodus olen ma ise nõudepesumasin ja vastavalt vajadusele lobistan toidu valmistamise käigus riistad üle, siis siin on nõudepesumasin (ja sellest lähtuvalt harjumused ja toimingud teistmoodi, kui mina harjunud olen). Aga söögi saime tehtud ja söödud ka. Õnneks tüdrukud kas olid näljased või ei julge nad (endiselt) mulle vastu hakata. Puhkuse ajal meil olles kommenteerisid nad küll nii mõnigi kord, et kodus ei tehta selliseid sööke, mida nad nagunii ei söö. Tegelikult oleme me ikka söögiga kompromissid saavutanud. Lihtsalt laste eelistus ongi teistsugune. Kõige noorem lapselaps (5a) vahetas suvel lasteaeda. Nüüd ikka vanemad küsivad, et kuidas läheb? Vastuseks saavad siis õpetajatelt, et muidu on kõik väga hästi, aga laps pidi närb sööja olema. Eile just oli jätnud peedi täiesti puutumata.

Siis ei saanud ma kuigi hästi magatud. Padi ja tekk olid harjumatud ja toas oli nii palav, kuigi meil olid aknad mitmes toas lahti tehtud. Kodus ma magan suhteliselt varasest kevadest kuni hilise sügiseni nii, et magamistoas on öösel aken lahti. Ja vastavalt siis temperatuuri muutumisele vahetan tekki. Vana inimene mis vana inimene laugh. Nooremana ei olnud mingit probleemi magamisega, peaasi, et oli koht, kuhu pikali visata!

Kaalu tütrel ka kodus ei ole. Seetõttu jäi hommikune kaalumine vahele. Homme siis on tõe hetk - kaalumise, mõõtmise ja vahekokkuvõtte tegemise päev. Ootan seda huviga ja väike ootusärevus on ikka ka hinges. Just  mõõtmise osas!

Homse kirjutamiseni siis!