Selleks aastaks on siis puhkus läbi... Või õigemini - peaaegu läbi, sest mõned päevad on jäänud enese häälestamiseks kindla režiimi suunas.

Selle suve puhkus oli pühendatud täielikult lapselastele ja perele (no õige natuke ka endale). Lülitasin ennast kõikidest muudest kohustustest lahti ja lasin ajal ja elul kulgeda omasoodu, ikka üks päev korraga. Puhkuse võtsin ka Fitlapist, sest hoolimata kava jälgimisest ja enda liigutamisest kaal seisis või isegi tõusis. Kindel ei või ma põhjustes muidugi olla, aga oma peas panen selle väga pingelise aja arvele. Täna hommikul siis astusin kaalule, fikseerisin olukorra ja seadsin paika eesmärgid, kuhu ma nüüd suuna võtan. Mu mõõdulindiga on lapsed midagi teinud, sest seda ma enam õigest kohast ei leidnud. Ei hakanud pingutama ka. Kui varasemalt oli mul kaalumise-mõõtmise päevaks laupäev, siis las ta nii jääbki. Selleks ajaks olen oma asjad ehk jälle joonele saanud.

Nüüd aga tahan natuke jagada hoopis oma puhkusemuljeid. Tavapäraselt me teeme suvel lapselastega ikka ühe reisi kuskile, kus arvame nende jaoks midagi põnevat olevat. Sellel suvel tegime ühe pika reisi asemel mitu väiksemat avastusretke. Kõige pikem tuur viis meid Lätti, Siguldasse. Lausa kaks korda käisime Ida-Virumaad avastamas ja uskuge - avastamist on seal rohkem, kui arvata oskakski. Ja ise pidasime avastamist väärt seikluseks ka Tallinna Merepäevi, kus õnnestus merel katamaraan Nordea purje all seilata.

Muidugi ei puudunud igas seikluses ka söök ja jook. Loomulikult püüdsin ma teha võimalikult tervislikke valikuid, aga samas ei keelnud ma ka endale midagi. Kui Fitlapis on lubatud üks patutoidukord nädalas, siis minul on olnud poolteist "patukuud" :) . Täna hommikul siis menüüd kokku pannes avastasin, et väga keeruline on leida sellist lubatud hommikusööki, mis tõepoolest ka isutaks.Lõpuks valisin omleti ja lisaks sinna juurde punased sõstrad. Neid sai korraga päris palju - 1,7 klaasi. Uuuuuuh! Tahaks süüa sõstraid põõsast ja korraga just nii palju, kui isu on. Nüüd tuleb end aga kokku võtta ja hakata reegleid jälgima, sest mis seal salata, ise püstitasin eesmärgi, ise pean ka selleks pingutama :D

Veel selline uudis ka - läksin jälle ülikooli, et mõned aastad tagasi pooleli jäänud õpingud lõpule viia ja see tähtis PABER kätte saada.

Aga üks pilt pidi rohkem ütlema kui 100 sõna, nii panen siia ikka mõned pildid ka.

Nordeal

Taastusravikeskuse restoranis, mis oli pigem nagu nõukogudeaegne söökla (Lätis)

Kas soovid lähevad täide :D (Lätis)

Kes veel mäletab... (Lätis)

Nostalgia (Lätis ühes salapunkris oli kõik nii nagu Nõukogude ajast jäi)

Kiviõli Seikluspark

Viitnal söömas