... Jumalad naeravad. Üha enam ja enam mõtlen ma selle ütluse peale, kui olen hommikul endale päevaplaani kokku pannud ja õhtul päevale tagasi vaadates avastan, et jällegi on kuidagi iseenesest päev plaanitust hoopis teistsuguseks kujunenud. Nii oli see eile ja paljudel muudelgi päevadel tagasi vaadates. Nii läks ka tänase ennelõunaga.

Kuna mul on veel puhkus, siis ärkan hommikuti siis, kui ärkan. Enamasti toimub see kuskil kaheksa ja üheksa vahel. Täna hommikul ärkasin selle peale, et mu kass jooksis padinal mööda korterit ja jooksutuuri lõppedes hüppas järjekindlalt voodisse ning hakkas mult tekki maha kraapima. Ikka küüntega, et ma õigesti asjast aru saaks. Kella vaadates avastasin üllatusega, et see oli tiksunud juba mõned minutid üle kümne surprise. Mis ikka, puhkuse ajal on lubatud ka mõni pika-pika magamisega hommik.

Eile siin juhtusin lugema blogi, kus keegi kirjutas kaalumisest. Mina ka kaalun ennast igal hommikul (nii kontrolli mõttes), aga kirja läheb laupäevane tulemus koos mõõtmisega. See on see minu "tegeliku tõe päev". Nagu siis igal hommikul, nii ka täna ronisin kaalule... Ja kahe eelmise päeva -300g asemel vaatas sealt vastu +200g. Jajah! Ma tean küll, et kaalu kõikumine on normaalne ja ei lase ennast kohe väga häirida, aga ikkagi juurdlesin selle üle, millest võisid need plussgrammid tulla? Kas sellest, et sõin eile arbuusi-fetasalatit ja üldse igale poole arbuusi, kuhu kannatas panna? Või sellest, et võtsin üle pika aja ette korraliku rattatiiru? No mis iganes - homme on tõepäev.

Ka muud plaanid on sujuvalt muutunud ja siin vist küll Jumalaid süüdistada ei saa. Pigem on asi minus ja selles, et ei taha kuidagi puhkuse viimastel päevadel kodunt välja minna. Pealegi ei karjunud need toimetused siiani nii kõvasti, et oleks pidanud jooksma. Tänagi olen välja minekut üha edasi lükanud ja ikka leian tegemisi, mis enne tuleks korda saata, kui sõita alevisse ja maakonnakeskusesse. Aga nüüd enam ei saa edasi lükata ka neid tegemisi. Ootan, kui kana ära küpseb. Kinoa on juba eilsest valmis. Ja arbuusi jätan täiesti pragmaatilistel põhjustel hetkel vahele laugh. Söön ja siis...

Edasi võitlusele ja võidule!

Nii tegin ma trenni puhkuse ajal wink