Minuealised ehk mäletavad, nooremad tõenäoliselt ei teagi, et on olemas kaks Karupoeg Puhhi. Üks on selline kollane ja nimeks on tal Winnie Pooh ja teine on selline tavaline, pruun. Tema nimi ongi lihtsalt Karupoeg Puhh. Lisaks sellele, et nad on välimuselt erinevad, on ka nende sünnimaad väga erinevad - kollane karu on pärit Ameerikast, aga pruun Nõukogude Liidust. Nüüd võib tekkida küsimus - mis puutub Karupoeg Puhh Fitlap´i? Aga vägagi, sest minu tänase postituse pealkiri on laenatud just sellelt nõukogude Karupoeg Puhhilt, kes mõnusasti laulis: Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi. Sest teavad kõik, taramp-taraa, et selleks hommik ongi :D. Nii minagi mõtlesin, et kirjutan kohe hommikul oma loo ära, sest (veel üks tarkus) "Mis täna tehtud, see homme hooleta!". Ja kirjutamist alustades keerles see Puhhi laulujupike peas.

Tavarežiimi tagasipöördumise esimene päev premeeris mind -300g-ga, kuigi lihtne see päev hoopiski ei olnud. Kuu aega on olnud söögiajad just siis, kui on olnud tahtmist ja aega, sest korralikult söömine tähendaks minu jaoks hommikust õhtuni köögis olemist. See aga ei sobinud reisides ja lastega mässates minu puhkuseplaanidega kokku ja nii saigi võetud täiesti vabalt. Eilsest siis alustasin taas kella vaatamise ja toiduainete kaalumisega. Viimane ei olnud üldse mingi probleem. Kanatükk tundus natuke liiga väike, aga kui sellele sai ohtralt vabavara lisatud, siis sai kõht selleks söögikorraks korralikult täis. Omlett on ka alati kindla peale minek. Ja üldse on need siinsed retseptid kõik igati mõnusad. Aga... Hoopis raskem oli ühest söögiajast teiseni nii välja vedada, et vahepeal mitte midagi suhu ei läheks. Eriti, kui värskelt hapnema pandud kurgid lõhnasid nii erutavalt!

Ma ei tahagi (enamasti) patustada millegi magusaga, aga praegu, kui palju erinevaid vilju on valmimas, siis tahaks just põllu ääres jalutades laste hea maitsta värsketel kurkidel ja ubadel ja muul kraamil, aga mitte oodata, kuni selleks luba on. Nagu sellest järeldada võib, on mul suuri raskusi enesekontrolliga ;). Aga ma püüdlen sinnapoole. Veepudel ja teekann läheduses. Olen nagu Karupoeg Puhh Jänesele külla minnes. Kui küsitakse, kas seda VÕI teist, siis tahaks seda JA teist! Ja siis olen omakorda hädas selle vormiga, mida nimetatakse "ümar" :D. Aga tegelikult on minu lemmiktegelane nendes lugudes hoopis Väike Nodsu :D :D :D

Panen siia lingi ka, et soovijad saaksid Puhhile ja tema tegemistele pilgu peale visata.

https://www.youtube.com/watch?v=9mtEnWlwxSM