Just täpselt nii ongi! Mõned arvavad, et olen rahulik ja kannatlik inimene angel. Lepin ja ootan ja kannatan, kui vaja. Aga võta näpust! Minu kohta sobib hästi ütlus: Vaga vesi, sügav põhi. Olen kärsitu ja tahan tulemusi kohe. Ja selleks, et tulemusi saavutada, on mul vaja oma aega.

Täna on siis peale pikka puhkust, tervelt 42 päeva järjest, taas esimene tööpäev. Selle asemel, et rahulikult magada, vähkresin küljelt küljele ja hommikul kell kuus olin taas kord üleval. Siis oleks võinud veel pool tunnikest kiiresti tukastada, aga mingil põhjusel oli (ootus)ärevus sees. Üle paljude aastate ei tundnud ma otsest vastumeelsust tööle mineku vastu, aga parema meelega oleks veel kodus olnud ja teinud mingeid omi asju. Nagu ikka, jäi puhkusest just nii palju puudu, et ei jõudnud läbi lugeda ühtki tõsisemat raamatut ega teha praktiliselt jupikestki käsitööd. Mõned postitused tagasi kirjutasin, et alustasin kabineti ümber korraldamisega (kodus. tööl on õnneks kõik juba enne puhkust korraldatud). See töö jäi ka pooleli. Ehkki - minu elamine on nagu Tallinna linn, mis vist kunagi lõplikult valmis ei saa.

Õnneks on mul aega end töölainele viia, ja veel ka kodus olemist mõnel päeval nautida, kuni kuu lõpuni. Aga kliendid juba helistavad ja kirjutavad. Olen nõutud spetsialist. Kahjuks rohkem, kui ma seda tahaks indecision. On hea, et on tööd. Aga on kahju, et on liiga palju väikeseid lapsi, kellel on probleeme tajude, tunnete ja kõnega.

Aga Fitlapi lainele... Kaalun ennast ikka igal hommikul ja täna oli jälle põhjust rõõmustamiseks (-200g). Eile tuli täis ka ligi 18 000 sammu, mis on tegelikult kodus olles suht tavapärane. Päris hoogsa trenni tegin ka. Isegi mu hea kellake (Polar Loop), mis terve puhkuse aja streikis ja ei sünkroniseerinud andmeid, hakkas peale puhkust taas minuga koostööd tegema yes. Kuna ta minuga vahepeal koostööd ei teinud, siis plaanisin kuskile spetsialistide juurde minna, et välja uurida, mis võiks olla probleem. Seisis see kellake puhkusekuu kenasti mul kapis, aga eelmisel nädalal otsustasin, et panen ta ikka arvuti taha ja laen vähemalt aku täis. Ja ta hakkas tööle! Ma armastan oma kella heart.

Noojah. Töötan siis mõnda aega ja ootan kahe kuu möödumist, mil võtan välja ülejäänud osa oma puhkusest. Eripedagoogi töö juures on üheks suureks plussiks, et puhkus kestab kokku 56 päeva. Selle ülejäänud osaga on meil mehega suur plaan, aga sellest juba siis, kui aeg kätte hakkab jõudma. Selleks ajaks on mul ka Fitlapiga oma eesmärk, aga ka sellest ei taha ma hetkel veel valjult rääkida. Praegu olen kindlalt kaalulangetamise poole püüdlemas.

Aga et postitusse värvi saaks, siis panen siia mõned näited peenemast näputööst, mida mulle väga meeldib teha, aga millele ma puhkuse ajal jupikestki pihta ei saanud.