Kas ikkagi oodata valgust ja katsuda hoida joont, selline tunne valdab mind juba mõnda aega, seda pimedat aega. Ütleme nii, et joont just olen suutnud hoida, aga ei enamat ehk siis kaalujoont horisontaalselt, hää küll, kui päris aus olla, siis selliselt väikeselt üles alla kõikuvat. 

Ilmselt on mu eel eel esivanemad olnud talveund magavad tegelased, sest alati on mul pimedal ajal eriti jama hommikuse ärkamisega, tahaks kodus konutada ja head ning paremat süüa, kogu aeg süüa, kui just ei maga. Ja nii ka sel sügisel, kui hakkas pimadamaks minema, siis kohe energia langes. Eks ma muidugi teen ju oma tööd ja mitte vähe ja suudan ka küllalt kiirelt liigutada, aga nii kui koju saan, siis tahaks ainult omaete olla. Süüa tahaks muidugi sellsieid sooje ja mõnusaid ahjuroogasid ja miks mitte midagi mõnusalt magusat kooki, kõrvale juua ingveriteed. Muidugi on need ka sellsied traditsioonilised road ehk ei mkngit retseptidega mässamist, kaalumist või muud, mis võiks rohkem energiat võtta. No ja kas sellise uimerdamise peale on siis võimalik kaalu kaotada, tõesti, hea, kui juurde ei tule. 

Tegelikult selline paigalseis ja võitlus rohkem söömisega frustreerib, viimane omakorda tahab lükata vanasse harjumusse paha meele peletamseks õhtul midagi mõnusat mugida. Kui nädala sees saab veel end järjel hoitud, siis nädalavahetused on märksa keerulisemad. Nii ka seekord, et juba reede õhtul ei saanud ei öelda koju toodud koogile, laupäeval sõpradega saun ja sinna juurde rikkalik laud. Kuna see laud oli ikka eriti rikkalik, siis isegi imestan, et täna suutsin end kavasse tagasi lükata ja hommik, mis küll oli suur lõuna juba sai tehtud inglise hommikusööki, lõunaks täidetud suvikõrvits ja õhtu, mis nüüd lükkub küllalt hiljaks, ootab ingveriga püreesupp. 

Ja oi kuidas tahaks, et hakkaks igapäevaselt jälle Fitapi jälgima ja saaks kuuga vähemalt 4 kg maha, siis tasub vist ikka olla enda vastu aus ja pigem jätkata seda kaalujoone horisontaalis hoidmist ja oodata valgemate ilmade saabumist. Viimased reeglina minu jaoks hakkavad jaanuari teisest poolest juba :-).