Seekordne artikkel on jätk eelmise nädala kirjatükile, mida saate lugeda siit.

Viimati kirjutasime sellest, kuidas kohvi sisaldab mitut koostisosa, mis meie kehale toimet avaldavad. Tuntumateks ja tähelepanuväärsemateks on näiteks kofeiin ja klorogeenhape. Kofeiinist rääkisime eelmine kord juba päris põhjalikult ning seetõttu täna pikemalt sellel ei peatu. Selle asemel vaatame aga klorogeenhappe omadusi ning räägime lähemalt ka sellest, kus seda kõige enim leidub. Kirjutame ka rohelistest kohviubadest.

Klorogeenhape

Klorogeenhape on polüfenoolide kategooriasse kuuluv antioksüdant, mis võib omada meie kehale mitmeid kasulikke mõjusid. Erinevalt kofeiinist on kahjuks põhjalikke uuringuid tema peal tehtud vähe. Ometigi võime ühte ja teist kõrva taha siiski panna. Näiteks on uuringutes avastatud positiivset mõju vererõhule ning ka pulsisagedusele. Vasturääkivaid tulemusi on aga saadud kehakaalu ja rasvamassi langetamisse puutuvates küsimustes. Hetkel on veel raske öelda, kas toimeaine on kehva efektiivsusega või on tulemused liialt mõjutatavad erinevatest toitumiste ja treeningute meetoditest. Uuringud on hetkel olnud lihtsalt liiga puudulikud, et nendes punktides lõplikke arusaamu luua.

Selgusetuks jääb ka see, millistes doosides võiks toimeainet tarbida. Probleemiks on uuringute testimeetodites kasutatud kohvisortide ja kohvi valmistamise viiside erinevused, mida on raske spetsiifilisteks doosideks ümber tõlgendada.

Kui klorogeenhappe tarbimine sellegi poolest huvi pakub, siis peab mainima, et sisaldus tavalises kohvis on suhteliselt madal. Põhjuseks on kohviubade ulatuslik töötlemine, kus keskmiselt võib ubade kuumutamise käigus kaduma minna kuni 70% toimeainest.

Rohelised kohvioad

Õnneks on olemas ka alternatiivseid kohvivalikuid, kus klorogeenhappe sisaldus on suurem. Nii jõuamegi jutuga sujuvalt juba eelmises artiklis mainitud teemani, milleks on roheliseks kohvioad.

Nimelt on nende näol tegemist põhimõtteliselt tooremate, vähem töötlusprotsesse läbinud ubadega, mille klorogeenhappe sisaldus on maksimaalselt kõrge. See on ka põhjuseks, miks reklaamitakse seda kui efektiivset rasvapõletajat ja poogitakse külge mitmeid muid tervisele kasulikke omadusi.

Nagu juba mainisime, siis uuringud on antud hetkel tegelikult liiga puudulikud, et selliseid lubadusi uisapäisa anda. Nii mõneski uuringus oli katsealuste väljalangemiste arv päris märgatav ning leidus ka kommentaare, et rohelistest kohviubadest tehtud kohvi tarbimine ei olnud inimestele meeltmööda.

Toidulisandid

Õnneks saame siinkohal juttu teha ka lisanditest. Nagu roheline tee ning kohvi teine koostisosa kofeiin, leiame poodidest ka rohelise kohvi ekstrakti. See on sobiv variant neile, kes parema meelega jääksid regulaarse kohvi tarbimise juurde, kuid kes siiski sooviksid klorogeenhappe kasulikku mõju enda peal katsetada.

Mis puutub doseerimisse, siis jään teile adekvaatse vastuse võlgu. Uuringud pole lihtsalt eriti põhjalikult seda vaadanud. Kindlasti tasub alustada vähesest.

Selliste mõtetega siinkohal ka peatume. Samas olen ma kindel, et kohvist räägime me veel ka tulevikus, sest nagu üks kuulus reklaamlause kohvi tarbimise kohta on öelnud: „Ja juttu jätkub kauemaks“.

Uusi uuringuid tehtakse igal aastal juurde ning kindlasti saame mõne aja pärast juba täiesti uutest avastustest rääkida.

Seniks aga pisike kokkuvõte kohvi teemal:

Kofeiin omab mitmeid tõestatud kasulikke mõjusid ning selle tarbimine tervise või füüsilise võimekuse parandamiseks on tihtipeale õigustatud.

Rohelised kohvioad ja neis suuremas koguses leiduv klorogeenhape ei oma antud hetkel veel piisavalt tõestatud kasulikku toimet, et seda otseselt kellegile soovitada. Terviseriski ei tundu aga olevat, ning seega võiks regulaarne tarbimine jääda pigem iga inimese endi maitsemeele ning enesetunde otsustada. Kui meeldib ja tunne on hea, siis on põhjust rahul olla, isegi siis, kui reklaamitud positiivseid mõjusid ise ei tähelda.

Soovin kõigile häid kohvielamusi ning ärge siis üle pingutage. Ka heade asjadega võib liialdada!

Foorumi leiad siit:https://foorum.fitlap.ee/