Võib öelda, et läks õhtul ikkagi aia taha. Hommikuks sõin oma lemmikut: muna, mitmeviljarösti ja kergelt praetud seente, tomatitega, lisaks juust ja tass röövlikohvi :) Lõunaks kama. HÕ oli kodujuust ja pirn ning õhtusöögiks makaronisalat. 

Aga...olin kutsunud selleks päevaks külalisi, kes paraku ei tulnud. Haiged. Või muud kohustused. Õhtul ahvatles üks külaliste jaoks toodud maius liiga palju ja nii me selle nahka pistsime :( Elukaaslasele ei tee see midagi, kuid tean et minul tuleb iga grammike ka kohe kaalule. Masendav. Päeval, õigus, sai ka kummikomme söödud.

Täna siis uue hooga. Siiani pole patustanud ja olen isegi keeldunud maiustustest. Õhtul ootamas ees küll üks koosistumine, kuid õnneks on ka muud tegevust ja ei ahvatle ehk halvale teele.

Olen ikka väga-väga pettunud, eelkõige endas, et pole suutnud kaalu säilitada ja olen liiga lihtsalt alla andnud. Et ei suuda teha toitu nii, et see pole väga kulukas. Värske kraam, st tomat ja kurk on talvisel hooajal kallid. Suvel saime palju värsket kraami maalt, sibulat, küüslauku, tomatit, kurki jne. Ka marju ja puuvilju. Nüüd aga tuleb ikkagi osta. Õnbeks on juurikad siiski soodsad.

Ja ehk on rohkem mõtet läinud sinna et mida lapsele teha süüa. Mõnel kiiremal päeval kui on sõitmist omajagu, sirutub käsi ikka kiire võileiva järgi, enne kui ettevalmistust nõudva eineni. 

Jep, eks see ole vabanduste otsimine oma käitumisele ja vist tuleb leppida faktiga, et pean väga kõvasti korrigeerima oma toitumist ja kinnistama selle pikaks ajaks. Üksi on seda ikka pisut raske teha, nagu enamikku asju üldse.

Olen kade inimeste peale kes võivadki süüa magusat nii, et see ei tee neile instantselt kurja. Ainevahetused on väga erinevad. Samuti ka inimeste rutiinud ja võimalused.

Olen harjunud linnas elama, sealse valiku ja treeningvõimaluste lähedusega, samuti on trennikaaslasi lihtsam leida. Maal on kaaslasi pisut raskem leida, eriti kui kedagi väga ei tunne. Üksi treenides saab hakkama, aga siiski on veidi tuim ja nüri olla.

Tegelikult on mul väga hea meel, et Fitlap on tulnud välja selle blogiga, annab küll tõuke tegutseda ja raporteerida, tekib sotsiaalne kohustus. Loodan ikka oma mõtetega järje peale saada, siis tuleb vaim ja keha järele :)

Loodetavasti tekib rohkem väljakutseid ja võimalusi, mis tõmbaks kaasa ja tekitaks hasarti. Talvel on liiga lihtne end tuppa peita ja üle mõelda ja paraku ka ebatervislikult toituda.