Olen proovinud kirjutada, aga siis tuleb midagi vahele ja jätan jälle pooleli. Minu muljed allavõtmisest on rahuldavad.

Vaatasin oma graafikut ja nägin, et graafikust olen maas, aga see ei tee mind kurvaks. Mulle meeldib süüa teha ja ka aega mul selleks on. Fitlapi retseptide järgi on ka kerge  süüa teha. Võiks loomulikult tugevamat iseloomu olla,siis oleks ka

graafikus.  Ma ei ütleks , et kõik on väga kerge. Alguses olid probleemid õhtul magama jäämisega. Sõin hilise õhtusöögi ära ja tõusin kella 12-00 ja 01-00 vahel üles ja sain aru. et ma magama ei jää enne kui olen 2 võileiba  söönud. Sõin võileivad ja magasin hommikuni ja nii 3 nädalat järjest. Siis otsustasin, et  reedel ja laupäeval , ma jätan võileivad söömata, sest hommikul tööle ei ole tarvis minna.  Nüüdseks on see probleem möödas. Õnneks ei veva mind magusaisu, aga vahepeal süüa ikka tahaks. Magusat ei taha, aga leiba tahan.Olen diabeedik ja retseptid viinamarjadega lülitasin oma menüüst välja. Ükskord proovisin ja sain aru, et see mulle ei sobi, veresuhkur tõusis liiga kõrgele. Kui veel mees ei noriks mind, et niisuguseid suuri portsjoneid söövad ainult sadamatöölised, siis oleks kõik paremas korras. Alguses ma küll leppisin temaga kokku, et ta  hakkab mind toetama, aga  näen, et talle jääb arusaamatuks,  kuidas saab niisuguste suurte portsjonitega alla võtta. Pole mõtet endale rinda taguda ja tõestada, et nii peab olema. Võtan asja rahulikult ja jätkan. Võtan mütsi maha emade ees, kes vaatamata sellele, et peavad pere eest hoolitsema on kenasti Fitlapiga alla võtnud, see on ju suur töö. Jõudu teile edaspidiseks.