Ma pole tõesti endast  kaua märku andnud, aga võin põhjuseks tuua remondi . Remont on üks raske töö, isegi kui sa ise oma kätega remonti ei tee. Teiseks põhjuseks on mehe raske haigus, tal on verevähk. Alguses ta midagi ei söönud, õigemini ta sõi, aga kõik tuli välja ja kaotas 1 kuuga 10 kilo nagu naksti.Nüüd on söögiisu tagasi tulnud ja ütlen ausalt, et ma teen ka talle Fitlapi toite. Esiteks sellepärast, et seal on võimalik kasutada peidetult juurvilja ja kohupiima. Mees ei söö mul ei kohupiima, ega juurvilja, aga ma olen püüdnud talle neid sisse sööta püreesuppidena. Olen osanud elada 63 aastaseks ja pole kordagi söönud püreesuppi, aga nüüd teen neid tihti ja alati seletan mehele , mis seal sees on, sest muidu ta neid isegi ei maitse. Minu imestuseks läksid ka rohelised supid, mõtlesin , et värv peletab eemale, ei sõi, kui ütlesin, et sees on värske hernes. Ütlen ausalt, et tuli mõnikord ka valetada, sest ega hernes ainult rohelist värvi ei ole, on ju ka teisi juurvilju seda värvi, näiteks brokkoli, mis kahjuks ei ole tema lemmik juurvili. Ma ei ole tubli Fitlapi liige , aga ma  ikkagi olen 75 %, lihtsalt olen mõnikord nii väsinud ja tean, et mina olen see pereliige, kes peab olema tugev ja teate tänu Fitlappile ma seda olengi, tänu temale on mul tervist ja energiat. Kui ma liiga kaua ei viitsi Fitlapi järgi toitu teha, tunnen, et energia kaob ja tervis läheb halvemaks. Täna hommikul tegin kiluvõileivad Fitlapi järgi.Mehele maitses, aga hakkas kiludelt nahka maha võtma, püha jumal, ma ei osanud  muud moodi reageerida kui võtsin oma asjad ja läksin kiiruga tööle. Tegelikult olen püüdnud suhtuda kõikidesse tema tuju muutustesse külmalt,  Kõik tema jõuramised, süüdistused olen kõrvust mööda lasnud, aga mõnikord on vaja üht pisikest piiska, mis viib sind endast nii välja , et tahad kaugemale saada, et oma suud kinni pidada. Selleks korraks kõik.