Panin endale uue eesmärgi ja hakkasin selle poole minema ja järsku sain pükse jalga pannes aru, et kui ma nii kiiresti hakkan alla võtma, pole mul milleski puhkusele sõita. Praegu on juba püksid suured, aga need ma ostsin mais ja 1 number väiksemad kui mul enne olid ja kohe mitu paari ostsin, aga nad kõik on juba mulle suured ja natuke veel ja hakkavad alla kukkuma, aga puhkus ja ilusad riided, mida ma endale puhkuse ajaks ostsin. Nüüd mõtlen, et toitun tööpäevadel Fitlapi järgi, aga puhkepäevadel patustan. 2 kilo puhkepäevadel juurde võtta pole minu jaoks mingi kunst, siis võtan 5 päeva need kilod alla kuni puhkuseni ,siis käin puhkusel ära ja hakkan edasi alla võtma. See on üks variant, teine on , et vaatamata kõigele teen Fitlapi tublisti kaas ja otse enne puhkust ostan paar asja. Kus on alles probleemid, mida enne ei olnud. Terviseprobleemid on kuhugi tahaplaanile jäänud. Siin sain meile väsimusest, aga mul on energiat nii, et kui jalad juba ei käi siis kätega teeksin veel midagi. Enne peale tööd ma ei jaksanud midagi teha, nüüd tulen töölt ja käin veel õhtul jalutamas ja oo imet , ma tahan jalutada, enne mõtlesin kui kuhugi pidin minema, issand missugune õudus, ma ei lähe, ma ei suuda, ma ei taha, ärge mind puutuge . Sõbratariga käime mere ääres jalutamas, mille üle ta rõõmustab, sest enne kuulis ta ainult kui väsinud ma olen. Kui isegi patustan pole mul mingit raskust õhtul uuesti Fitlapi järel süüa jaa ma saan kohe aru, et mu organism on sellega väga rahul, talle ei meeldi minu patustamised eriti , aga mina kes enne üldse magusat ei söönud , on hakanud magusat tahtma, aga mitte nii, et võtan ükskõik mida, peaasi, et magus oleks. Olen teinud Fitlapi retseptide järgi, jah nad ei ole võibolla nii magusad, aga ma eelistangi vähem magusaid asju praegu, aga tassi kohviga on nad parajad. Ühesõnaga minu sügav kummardus meeskonna ees, kes Fitlapi välja mõtles ja ellu viis ja edasi arendab.