Vahepal juhtus nii, et elu tuli täiega peale. Kevadine kiire aeg, lisaks suur palavus, mis võtab mult igasuguse soovi süüa teha, kuid paraku söögiiisu ära ei võta. Positiivne on kogu selle asja juures see, et kaalu juurde pole tulnud. Pigem on natuke alla läinud. Juhhuu. Rõõmustame sellegi üle.

Paraku pean aga leppima sellega, et mai lõpuks ma esimest vahe-eesmärki ei saavuta. No pole hullu. Suvi ja puhkus on ees. Eelmisel aastal tegelesin ka pigem puhkuse ajal toitumiskava järgimisega.

Kuidas siis toitumisega on olnud? Nooo.... Usun, et 55-60% ulatuses olen isegi kavas olnud. Aga see kavas olemine on üsna ühekülgne olnud. Kõige palavamate ilmadega kükitasin mõnusalt mugavustsoonis ja söögi moodustasid singivõileivad ning lavaširullid kanasingiga. Jällegi - lool on ka oma positiivne külg. Tööle olen süüa kaasa võtnud ning sööklas pole söönud. Negatiivsem pool asja juures on see, et põhimõtteliselt olen ma iga päev ühe jäätise nahka pistnud. Nendeta oleks kindlasti kaalulangus suurem, aga no nii isu oli vahepeal. Nüüd on ilmad jahendamad ja isu kohe kadunud. Teine isu, mis vahepeal on tahtnud silmanägemise ära võtta, on olnud isu maasikate järele. Kahjuks see isu lõppes paraku kerge pettumusega, sest polnud need kreeklased nii maitsvad ühtigi. Aga eile õnnestus turult peaaegu kulla hinnaga saada Eestis kasvatatud kasvuhoonemaasikaid. No need olid küll head ja üldse ei ole kahju kulutatud rahast (4 € 250 g karp).

Veejoomisega oli neil päevil täitsa hästi - palavad ilmad ju ka. Trenni tegemisega jälle halvasti - täielik nullseis. Ma tean ju küll, et kõige raskem on diivanilt ennast üles ajada ja lihtsalt tegema hakata, aga siiski...

Vahepeal eksisin üle mitme aja ära kohalikule taluturule. No ei suutnud ahvatlustele vastu panna ning ostsin käsitööleiba, kodujuustu ja kohupiima. Täna püüan leida retsepte, kus neid rakendada.Rasvasuse protsente ja muud sellist paki peal ei ole, aga eeldan, et eks need üks rammus kraam ole. Lisaks on kapis mõned rabarberivarred, mis tuleks ka ära kasutada.

Täna on küll sees selline tunne, et olen valmis hullult kokkama ja vähemalt pooleks nädalaks toidud valmis tegema. Iseasi, kas ma selleni ikka jõuan ka. Kui lapsel tekib soov pool päeva mänuväljakul veeta, siis ei tule vist suuremat sorti kokkamisest midagi välja. Aga noh, vähemalt mõte on olemas, eks? Tegelikult on lausa plaanis retseptid juba nüüd, hommikul, välja otsida ja siis korraliku nimekirjaga poodi minna. Julge pealehakkamine olevat ju pool võitu. Homme on esmaspäev ja sobiv aeg paus pausile panna.