5. päev (pühapäev):

Kuna eelmisel õhtul ei suutnud kuidagi magama jääda, siis jäi ka hommikune ärkamine hilisemaks. Ja kuigi üldseeeee ei viiiiiiitsinud, tegin ikkagi hommikusöögiks putru piima ja banaaniga. Juurde tass piimaga kohvi.

Otsustasime lapsega hommikupoolikul käia natuke poodides, sest lapsel valitses dresside-tossude riiulil kerge kriisiolukord. Laps pidas üllatavalt kaua vastu. Tunnustasin teda ka selle eest. Saan ju täiesti aru, et pole kerge ema sabas jõlkuda, kui ema endale riideid püüab osta. Mingil hetkel teatas ta siiski, et tal kõht koriseb ja juua tahaks ka. Et oli aeg bussi peale sättida, siis pakkus ta minu üllatuseks välja, et võtaks midagi Hesburgerist. Üldiselt ei ole minu laps burgeri-pitsa-tüüpi laps. Isegi makarone sööb pika hambaga. No mis seal ikka - üks kord poolaastas ju võib.

Mis puudutab riiete ostmist, siis kuidagi inertsist vaatan ikka ja alati esimesena L suuruses riideid, kuigi tegelikult ma ju tean, et sügisest saadik on paljud riided mul hoopis M suuruses. Huvitav, millal see küll muutub?

Lõunasöögiks tegin kiire lavaširulli kanasingiga. Pärast lõunasööki otsustasin ilusat päeva ära kasutada ja aknad ära pesta. Hiljem küll tundus, et aknavahel kõõludes oli läbi käiv tuul ikka salakaval ja kurk kuidagi imelik... Akende pesemine on selline kerge trenni moodi tegevus ka. Naha võtab ikka higiseks, kui mõnuga asja kallal olla.

Õhtusöögiks kanafilee ahjukartuli ja suvikõrvitsaga. Muidu ütlemata hea toit (mul lemmikutesse ka lisatud), aga kuidagi kuivavõitu. Võibolla asi ka selles, et ma asendasin ananassi õunaga ja sõin seda lihtsalt magustoiduks peale.

Pärast õhtusööki korraldas laps mulle ja siis mina talle aaretejahti. Korra oli jälle nutuvõru ümber suu, kui tundis, et ei oska mulle juhiseid kirja panna. Õnneks saime siiski seekord pisarateta hakkama, kui hakkasime arutama, kuidas olukorda lahendada. No ja kui mina aaret jahtisin, sain ma auhinnaks küpsise. Küpsise, mida polnud ettenähtud. Aga kui laps paneb sulle heast südamest auhinnaks küpsise, siis sa sööd selle paganama küpsise ära, isegi kui see su kava pekki keerab, sest laps pole süüdi selles, et sa oled ennast ülekaaluliseks söönud....

Trenniks tallusin stepperit 46 minutit, kalorikulu 351 kcal (stepperi järgi 500 kcal). Keskmine pulss 131, kõrgeim 151. Oi mu jalad olid pärast süldid ja viimased 15 minutit oli surm silme ees... ja siis kui 45 minutit täis, oli tunne et võiks veel. Jaksaks küll. Jätsin siiski pooleli, sest tahan liikuda tasapisi pikema aja suunas.

Hiliseks söögikorraks tegin kiiksuga kamavahtu, kus pohlad asendasin banaaniga ja surasin sisse tervelt pool banaani, sest hommikuks oleks see poolik jupike käest ära läinud. Väga hästi sobib banaan sellesse kooslusesse. Väga maitsev oli. Ahjaa. Datlite asemel kasutasin ikka kuivatatud ploome.

Nüüd vaja veel homne hommikusöök ja lõunasöök vaja ära planeerida ning siis võib reipalt uuele nädalale vastu minna.